Blogi

Sellise küsimusega pöördus minu poole mitu juhti, kui olin avaldanud oma eelmise kirjutise sellest, et juhid ei oska oma andekaid tegijaid hoida. Kõige tähtsam – inimesi ei seo meeskonnaga ega motiveeri samad asjad! Kahjuks ei ole nii, et kõigile ühte moodi ja õnn ongi õuel.

Soovides palgata oma meeskonda oma ala tipptegijaid, pead juhina oskama neid väärtustada ja võtma vastutuse ka selle eest, et see inimene läbi ei põleks.

Kui küsida inimeste väärtuste kohta, siis tavaliselt ollakse vastamisel kimbatuses. Kui küsida ettevõtte väärtuste kohta, siis reeglina peetakse neid kusagil kõrgemal positsioonil välja mõeldud loosungiteks, millel igapäevaeluga palju ühist ei ole.

Ilmselt on uue inimese otsimine iga juhi jaoks peavalu. Isegi kui töölt lahkuva inimese järgmise sammu üle inimlikku rõõmu tunned – saab põnevama ja paremate tingimustega töö, kui senine, jääb lapsepuhkusele … 

Arenguvestluste mõttetusest ja mõttekusest on kirjutatud palju. Mõlemal osapoolel on oma seisukoha põhjenduseks alati piisavalt argumente. Seekord lugu elust enesest.

Oma töötajate koolitamisega seonduvalt võib esitada 2
küsimust: „Mis juhtub, kui meie hästi koolitatud inimesed lahkuvad?“ ning  „Aga mis juhtub siis, kui me töötame
koolitamata inimestega?“ 

Päris palju tellitakse meilt sihtotsingut – et me teeksime pakkumise tugevale tegijale, veel parem, kui antud valdkonnas kõrgelt hinnatud inimesele. Selles peituvad siiski ka teatud ohud.

Päris riskantne on teha üldistusi põlvkondade vaates. Olen olnud kindlalt seda meelt, et isiksuslikud erinevused on suuremad kui põlvkondade ja rahvuste vahelised erinevused. Kuulates Maaja Vadi esinemist Tripodi 20. sünnipäeva konverentsil, mille teema oli „Töö ja karjäär tulevikus“, saan nõustuda – on teatud trendid, millega tööandjad peavad arvestama. 

Töötajad tulevad ja lähevad – see on iga juhi argipäev. Mõnede tulek ettevõttesse toob kaasa uued mõtted, värskuse ja energia. Mõnega kaasnevad probleemid, raskused
ja pinged. Nagu elus ikka inimestega. Kui aga töötaja esitab lahkumisavalduse, on juhi mõte uue värbamise ja juba väljakujunenud harjumus selle töötajaga koostööd teha niivõrd hirmutav, et tekib tahtmine talle pakkuda kõike, mida ta soovib…

Personaliotsing pakub ikka toredaid kohtumisi ja 2 tunnise tööintervjuu ajal saan sageli ka ise targemaks. Selle teema sain kandidaadilt, kui küsisin tema kogemuse kohta – kuidas hoida pidevas ajasurves töötades suhtlemist oma alluvatega piisavana, et olulised probleemid ja võimalused ei jääks märkamata.

Sageli on inimesed ettearvamatud – kes poleks kogenud ebameeldivat ehmatust, kui keegi töötajatest intriigi punub, keeldub lisaülesannet saades seda täitmast, sest ametijuhendis pole kirjas. Seda loetelu võib jätkata, kuid tegelikult tasuks siiski mõelda, kas oleks olnud võimalik seda ette näha.

Robin Sharma on üks maailma tunnustatumaid juhtimiseksperte ja populaarne blogija. Ta on pühendunud missioonile aidata organisatsioonidel arendada inimesi, kes on juhid ilma tiitlita ja seega suudavad sel suurte muutuste ajastul jääda võitjate hulka. Lugesin mõni aeg tagasi läbi tema sulest ilmunud bestselleri „Juht ilma tiitlita“.

Kui mõelda pikemalt töölt eemal olemise peale, siis eelkõige seostub see lapsehoolduspuhkusel viibimisega. Siiski on eemaloleku põhjuseid palju teisigi – nt raske haigus endal või lähedasel, kaitseväes teenimine, õppepuhkused jpm.

Kogemustega personaliotsingu konsultandina peaksin kindlalt väitma, et jah, kui kõik õigesti teha, siis selliseid olukordi pole. Kui valikuprotsess on põhjalik ja kandideerija kohta saadakse igakülgset informatsiooni ja usaldatakse ka oma sisetunnet, siis peaks valik ju õnnestuma. Kuid vahel ei sõltu tulemus valikuprotsessist, vaid hoopis muust.

Lõpusirgele on jõudmas PARE poolt ellu kutsutud ja koostöös Pärnu Konverentsidega ellu viidud konkurss „Parim Juht“. Konkursi eesmärgiks on tunnustada oma töötajaid väärtustavaid juhte ning seetõttu olidki kandidaatide esitajateks töötajad ise. Konkursile saadeti 37 lugu suurepärastest juhtidest. Neist 7 on žürii poolt välja valitud ja lõplik otsus sünnib Pärnu Juhtimiskonverentsil 15.mail.