Blogi

blogi

Läbipõlemine kutsehaiguseks

On harv juhus, kui personaliotsingut ette valmistades ei kuuleks ma – see inimene peab olema suure stressitaluvusega. Tundub, et on lausa au ja uhkuse asi, kui rööprähklemine, pikad tööpäevad ja peale pressivad tähtajad on töö igapäev. Me ei ole inimestena loodud elama pideva emotsionaalse ja vaimse surve tingimustes ilma, et meie psüühika sellest märku annaks. Kuid töö nõuab, peame ju suutma ja nii me jätamegi varajased märgid märkamata ja sunnime end ikka tagant. Kuni murdume. Kas selle eest, et hinnatud töötaja ei suuda ka peale ühe aastast töölt eemalolekut enam tööle naasta, vastutab tööandja või töötaja?

Loe edasi »
blogi

Meie mõttetud võitlused

Tean üht ettevõtet, kus puuduvad juhid. Vähemalt rääkisid nad sellest mõtteviisist 1,5 aastat tagasi. Kuid ülejäänud ettevõtetes on ikka ametis nii juhid kui alluvad. Mul tekib sageli küsimus – kuidas saavutada selline koostöövorm, et juhtide ja alluvate vahel puuduks „rindejoon“. Liiga sageli kuulen nii tööintervjuudel kui coachingus, kuidas küll üks pole rahul ühega ega teine teisega. Ühise eesmärgi nimel töötavatel inimestel puudub tegelikult justkui üks eesmärk. Pigem pingutatakse, et teineteisele koht kätte näidata.

Loe edasi »
blogi

Miks on rahast ebamugav rääkida?

Tööandja ja töövõtja vahel käib kassi-hiire mäng. Tööandja
seisukoht: ma tahan sind palgata, aga ma ei ütle (ei avalda kuulutuses ega ka
kohtumisel) millise palgaga. Pane oma palgasoov kirja – vaatan, kas see meie
palgasüsteemiga sobib. Töötaja – ma otsin uut tööd ja mul on oma elustandard,
milles ma alla ei lähe. Kuid tööandjale igaks juhuks ei ütle – äkki hirmutan
ära või küsin liiga vähe. Otsusta siis ära – kas võtad iga pakkumise vastu või
jääd oma palgasoovi juurde kindlaks!

Loe edasi »
blogi

Mina kaitsemehhanismid – tasub teada

On
ju tuttav olukord – keegi survestab sind teatud viisil käituma. Sa saad aru, et
see, mida sinult oodatakse, on kõik väga õige ja mõistlik, kuid on sisemine
tõrge teise tahtmise järgi teha? Mida tugevam on väline surve, seda suurem on
sisemine tõrge – nagu füüsikas!

Loe edasi »
personaliotsing

Kas unistuste töö on olemas?

Küllap tunnevad paljud peale puhkust, et raske on töösse
sisse elada. See tekitab vahel ka küsimuse – kas ma teen õiget tööd? Seda on
väga tervislik endalt küsida, sest töö 
täidab suure osa meie ärkveloleku ajast. On patt teha enamuse aja seda,
mis tegelikult ei sobi või ei meeldi. Kuid kas on olemas töö, kus kõik on täiel
määral meelepärane?

Loe edasi »
blogi

Et erinevus tõepoolest rikastaks

Personaliotsingus on oluline teadvustada, mille poolest inimesed erinevad. Mis määrab edu selles ametis, selles meeskonnas ja selles organisatsioonis. Sest erinevad tööd saavad hästi tehtud erinevate inimeste poolt.

Loe edasi »
blogi

Töö otsimine paneb enesehinnangu proovile

Enesehinnang on nagu isiksuse selgroog –
kui see murdub, laguneb kõik koost
. Seepärast hoia positiivset minapilti,
oska endas väärtustada seda, mida ise oluliseks pead ning otsi tööd, mis vastab
sinu oskustele ja võimetele.

Loe edasi »
blogi

Kas peame konflikte vältima?

Me võiksime osata konflikte vältida– olema
sedavõrd targad, et kuulame teineteist eriti siis, kui meie arvamused on erinevad.
Kuulame, et mõista – miks ta nii arvab. Äkki on selles oma iva ja me koos
arutades leiame parima lahenduse?

Loe edasi »
blogi

Kuidas siis talente hoida?

Sellise küsimusega pöördus minu poole mitu juhti, kui olin
avaldanud oma eelmise kirjutise sellest, et juhid ei oska oma andekaid tegijaid hoida. Kõige tähtsam – inimesi ei seo meeskonnaga ega motiveeri
samad asjad! Kahjuks ei ole nii, et kõigile ühte moodi ja õnn ongi õuel 🙁

Loe edasi »
blogi

Kas, kuna ja kuidas väärtustest rääkida?

Kui küsida inimeste väärtuste kohta, siis
tavaliselt ollakse vastamisel kimbatuses. Kui küsida ettevõtte väärtuste kohta, siis
reeglina peetakse neid kusagil kõrgemal positsioonil välja mõeldud loosungiteks, millel
igapäevaeluga palju ühist ei ole.

Loe edasi »
blogi

Miks küll on uue inimese leidmine nii raske?

Ilmselt
on uue inimese otsimine iga juhi jaoks peavalu. Isegi kui töölt lahkuva inimese
järgmise sammu üle inimlikku rõõmu tunned – saab põnevama ja paremate
tingimustega töö, kui senine, jääb lapsepuhkusele … 

Loe edasi »
blogi

Milleks küll need arenguvestlused?

Arenguvestluste mõttetusest ja mõttekusest on kirjutatud palju. Mõlemal osapoolel on oma seisukoha põhjenduseks alati piisavalt argumente. Seekord lugu elust enesest.

Loe edasi »
blogi

Kas koolitusplaanid tehtud?

Oma töötajate koolitamisega seonduvalt võib esitada 2
küsimust: „Mis juhtub, kui meie hästi koolitatud inimesed lahkuvad?“ ning  „Aga mis juhtub siis, kui me töötame
koolitamata inimestega?“ 

Loe edasi »