Mis motiveerib erineva põlvkonna inimesi?
Päris riskantne on teha üldistusi põlvkondade vaates. Olen olnud
kindlalt seda meelt, et isiksuslikud erinevused on suuremad kui põlvkondade ja
rahvuste vahelised erinevused.Kuulates Maaja Vadi esinemist Tripodi 20.
sünnipäeva konverentsil, mille teema oli „Töö ja karjäär tulevikus“, saan
nõustuda – on teatud trendid, millega tööandjad peavad arvestama.
Töötaja soovib lahkuda, kas veenda teda jääma?
Töötajad
tulevad ja lähevad – see on iga juhi argipäev. Mõnede tulek ettevõttesse toob
kaasa uued mõtted, värskuse ja energia. Mõnega kaasnevad probleemid, raskused
ja pinged. Nagu elus ikka inimestega. Kui aga töötaja esitab lahkumisavalduse,
on juhi mõte uue värbamise ja juba väljakujunenud harjumus selle töötajaga
koostööd teha niivõrd hirmutav, et tekib tahtmine talle pakkuda kõike, mida ta
soovib…
Juhi 30 minuti vestlus
Personaliotsing pakub ikka toredaid kohtumisi ja 2 tunnise
tööintervjuu ajal saan sageli ka ise targemaks. Selle teema sain kandidaadilt,
kui küsisin tema kogemuse kohta – kuidas hoida pidevas ajasurves töötades
suhtlemist oma alluvatega piisavana, et olulised probleemid ja võimalused ei
jääks märkamata.
Korduvad käitumismustrid
Sageli on inimesed ettearvamatud – kes poleks kogenud
ebameeldivat ehmatust, kui keegi töötajatest intriigi punub, keeldub lisaülesannet
saades seda täitmast, sest ametijuhendis pole kirjas. Seda loetelu võib
jätkata, kuid tegelikult tasuks siiski mõelda, kas oleks olnud võimalik seda
ette näha.
Sa ei vaja tiitlit, et olla juht
Robin Sharma on üks maailma
tunnustatumaid juhtimiseksperte ja populaarne blogija. Ta on
pühendunud missioonile aidata organisatsioonidel arendada inimesi, kes on juhid
ilma tiitlita ja seega suudavad sel suurte muutuste ajastul jääda võitjate
hulka. Lugesin mõni aeg tagasi läbi tema sulest ilmunud
bestselleri „Juht ilma tiitlita“.
Pikaajaline töölt eemal olemine
Kui mõelda pikemalt töölt eemal
olemise peale, siis eelkõige seostub see lapsehoolduspuhkusel viibimisega.
Siiski on eemaloleku põhjuseid palju teisigi – nt raske haigus endal või
lähedasel, kaitseväes teenimine, õppepuhkused jpm.
Millised olukorrad võivad personalivalikus tagasilööke põhjustada?
Kogemustega personaliotsingu konsultandina peaksin kindlalt
väitma, et jah, kui kõik õigesti teha, siis selliseid olukordi pole. Kui
valikuprotsess on põhjalik ja kandideerija kohta saadakse igakülgset
informatsiooni ja usaldatakse ka oma sisetunnet, siis peaks valik ju õnnestuma.
Kuid vahel ei sõltu tulemus valikuprotsessist, vaid hoopis muust.
Milline on hea juht?
Lõpusirgele on jõudmas PARE poolt ellu kutsutud ja
koostöös Pärnu Konverentsidega ellu viidud konkurss „Parim Juht“. Konkursi
eesmärgiks on tunnustada oma töötajaid väärtustavaid juhte ning seetõttu olidki
kandidaatide esitajateks töötajad ise.
Konkursile saadeti 37 lugu suurepärastest juhtidest. Neist 7 on
žürii poolt välja valitud ja lõplik otsus sünnib Pärnu Juhtimiskonverentsil
15.mail.
Teades kandidaadi motivatsiooni oskad personalivalikut paremini teha
Tööintervjuul
keskendutakse peamiselt kandidaadi teadmistele, oskustele ja kogemustele. Vahel
küsitakse ootusi uuele tööandjale, lootuses mõista, kas meie ettevõte on uue
töötaja jaoks sobiv. Sellele küsimusele saame trafaretsed vastused – sõbralik
kollektiiv, head omavahelised suhted, selged tööülesanded, võimalus koolitustel
käia, jm.
Millele peaks mõtlema enne töötaja edutamist?
Kuidas Sinu
ettevõttes spetsialistist juhiks saadakse?
Kas on nii, et ühel päeval pakutakse juhi kohta, sest keegi on oma tubli
tööga silma hakanud? Ja eeldatakse, et
tublist töölisest saab hea tööjuht, tublist tehnikust meister ja ostjast
ostujuht?
Teadlik personalivalik – mida milleks teha?
Uut töötajat valides on sageli 2
küsimust – kust leida sobivaid kandidaate ja kuidas parim ära tunda. Kui Sinu ettevõte on mainekas ja
potentsiaalsete kandidaatide hulgas hästi tuntud, siis võib esimese küsimuse
kõrvale jätta. Ilmselt ongi palju tahtjaid, kui kuulutuse avaldad. Siiski on
see paljudele unistus .
Kas suhtlemisoskus on õpitav või jumala and?
oskasid autoga sõita, kui käisid algkoolis? Ilmselt tundus tagapingilt
vaadatuna see üks keeruline ja ilmvõimatu tegevus – kuidas märgata liiklejaid,
liiklusmärke ja sel ajal veel käike vahetada, suunatuld näidata … Kõik see saab
paljudele selgeks autokoolis käies – algul hirmujudinad kuklas, hiljem suur
nauding mõnusast sõidust. Sama lugu on ka suhtlemisoskustega.
Arenguvestluste võlu ja valu
Miks
küll need vestlused nii palju emotsioone tekitavad? Alati, kui tuleb midagi
teha käsu korras, on vastuseis loomulik. Enamus ettevõtteid loob
arenguvestluste süsteemi kellegi korraldusel – on see siis korporatsioonist
tulnud, tippjuhi otsus või seadusest tulenev (kohalikel omavalitsustel).