Kui keegi oleks mulle aastaid tagasi öelnud, et ühe ettevõtte loomine ja juhtimine nõuab nii suurt panustamist, nii paljust loobumist ja keerulisi läbielamisi, poleks ma ehk seda teed julgenud ette võtta. Aga ometi – siin ma olen. Ja ausalt öeldes – mitte ükski juhtimisraamat ega koolitus poleks saanud mind päriselt ette valmistada selleks, mida see teekond mulle õpetanud on.
Majanduskriis kui tuleproov
2008–2009 majanduskriis oli hetk, mil maailm justkui peatus. Meie oma valdkonnas, oma meeskonnaga, ei olnud me kuidagi valmis selleks, mis tulemas oli. Kliendid ja tellimused kadusid ning olin sunnitud tegema otsuseid, mida ma ei soovinud teha: üks kolleeg tuli koondada, teine jäi osalise ajaga tööle. Tallinna kontori sulgesin. Need olid valusad ja inimlikult keerulised hetked, sest keegi ei teadnud, mis saab edasi.
Aga ma õppisin. Sain aru, et tõusudele järgneb langus – ja langusele uus tõus. Kui suurt plaani ei oska enam teha, tee väike. Tee tänase päeva plaan. Vaata, mis on hetkel klientidele tõeliselt oluline. Ole paindlik, ära hoia kramplikult kinni sellest, mis varem töötas.
Kõige olulisem – ära anna alla. Alati on väljapääs.
Suurimaid väljakutseid esitasid inimesed
Üllatuslikult ei ole mind juhina kõige rohkem vorminud mitte välised kriisid, vaid minu enda meeskond. Või õigemini – minu suhe oma inimestega.
Ma olen loomult kirglik ja pühendunud – teen asju täiega, sisemise motivatsiooniga. Mul pole vaja kedagi välist, kes mulle eesmärke seaks, kätt hoiaks. Aga see, mis on minu loomulik sisemine põlemine, ei ole alati teistele sama. Olen teinud vea, et ei ole uute inimeste piisavalt aega ja tähelepanu andnud sisseelamiseks, olen vähe toetust pakkunud. Ootasin, et nad saavad kohe kõigega hakkama – nagu mina ise kunagi alustasin.
Olen pidanud valusalt õppima, et toetamine ja selge juhtimine ei ole kontrollimine. See on hoolimine. Ja et head juhtimist ei saa delegeerida ega eeldada – see tuleb läbi teadliku kohalolu ja ausa tagasiside. Nüüd olen selles osas palju targem ja minu kanda on meie ettevõtte uute töötajate sisseelamiskoolitus. Jagan nendega kõike, mida aastatega õppinud olen.
Tõde on ka see, et inimesed võivad kriisi ajal käituda täiesti ootamatult – hirm, ebakindlus ja surve toovad välja meie erinevad küljed. Olles pidanud mõnest väga heast inimesest loobuma, tean nüüd – vahel on vaja teha raskeid otsuseid selleks, et ellu jääda. Ja edasi minna.
Õppetundide hindamatu väärtus
Tagantjärele vaadates tean, et kõik mu valusad otsused, eksimused ja kahtlused on mind juhina kasvatanud rohkem kui miski muu. Olen õppinud mitte ainult seda, kuidas ehitada äri, vaid ka seda, kuidas luua usaldusel põhinevaid suhteid, kuidas luua iseennast.
Pidev õppimine on ainus kindel asi mis aitab juhina toime tulla. Kindlalt toetab teadmine – kui kõik tundub lootusetu – siis kusagil on alati lahendus. Tuleb lihtsalt otsida, küsida, liikuda.
Olen väga tänulik oma kauaaegsele kolleegile Kadi Kuuskmann’ile, kellega oleme 18 aastat koos töötanud ja puuda soola ära söönud. Et ta on olnud minu mõttekaaslane, tark kriitik, empaatiline kuulaja. Kadi on olnud minu tugisammas, heas ja halvas alati olemas.
Ka see kogemus, kui suure väärtusega on su enda kauaaegsed kolleegid, väärib jagamist. Julgustan juhte oma meeskonda selle pilguga vaatama – kes on need, kellega saad olla autentne sina ise? Loo selliseid suhteid ja hoia neid õrnalt …
Vaata videos lähemalt:
