Veetsin eile pika osa tööajast ühele konkursile andmebaasidest kandidaate otsides. Lugedes paljusid CV-sid kordusid ikka ja jälle fraasid: „Otsin väljakutseid pakkuvat tööd …“ „Lahkusin ametist, sest polnud piisavalt väljakutseid“ jne. Kui mõelda mistahes tööle, siis tekib küsimus – milline neist on väljakutseid pakkuv töö?
Vägisi tuleb pähe mõte, et pigem on rohkem rutiini ja reeglite järgimist kui uuendusi, muudatusi, enese proovile panekut. Seega – mina nendele inimestele kirja ei saatnud, sest ma ei olnud kindel, et nemad sobima tegema tööd, kus päevast päeva tuleb teha sama asja.
Äkki eksisin? Sest kõik inimesed, kellega sellel ametikohal suhelda tuleb, on erinevad. Kas pidevalt erinevate inimestega ühele lainele saamine on väljakutse? Minu jaoks mitte, aga kindlasti kellegi jaoks.
Kui minna konkreetsemaks. Personaliotsingu läbiviimine – on see väljakutseid pakkuv töö? Kindlasti on iga projekt erinev, inimesed ja kliendid erinevad. Ajapikku harjud sellega ja see muutub igapäevaseks. Vaatamata sellele on iga otsing kordumatu, iga kohtumine ainulaadne. Kuid teame hästi, et õige inimese leidmine on sageli keeruline ja siis on väljakutseid justkui liiga palju. Ka see on halb, sest pidev katsumuste keskel olemine on väsitav.
Tööintervjuudel kuulen sageli, tähtis on stabiilsus. Kas stabiilsus on kindlus firma püsimises või kindlad selged tööülesanded? Enamasti oodatakse mõlemat. Eelistatakse hea renomeega kaua turul püsinud ettevõtteid, kus inimesele antakse selged konkreetsed ülesanded. Siis ta teab, mille eest vastutab. Kus siis on väljakutsed?
Minu soovitus tööotsijatele – kui soovid kirjutada, et ootad väljakutseid pakkuvat tööd, täpsusta – milles seisneb Sinu jaoks väljakutse.
Algajale kirurgile on pimesoole lõikus väljakutse, kogenud arstile igapäeva rutiin …
Loe veel:
Teades kandidaadi motivatsiooni, oskad personalivalikut paremini teha
