Kui alustame personalikonkurssiga, püüame leida oma kliendi juures neid olulisi „rosinaid“, mille pärast inimesed tahaksid sinna tööle minna. Küsime alati ka kliendilt – mida me ütleme tööpakkumist tehes kandidaatide küsimusele „miks ma peaksin sinna tööle minema?“ Sageli jäädakse vastuse andmisega jänni ja ollakse ikka veel arvamusel, et meie valime, mitte tööotsija ei vali. Vaadakem olukorraga tõtt – võitlus heade töötajate pärast on tõsine.
Me maksame väga head palka
Kandideerijate palgaootused kõiguvad väga suurtes vahemikes. Mis ühe jaoks on väga hea palk, on teise jaoks tagasihoidlik. Kindlasti peaks tööandja olema kursis oma sektori palkadega ja teadma – kas ta maksab keskmist, alla või üle selle palka. Kui võtad tööle uue inimese, ei tohi päris kindlasti talle rohkem maksta kui kõikidele teistele. Võib juhtuda, et saad ühe uue ja kaotad mitu kauaaegset töötajat. Nad lahkuvad ebavõrdse kohtlemise pärast, palganumber ei jää kunagi saladuseks.
Meil on spordikompensatsioon
Nii see kui ka paljud teised hüved meeldivad töötajatele. Kuid inimeste meelistegevused ja elukaar on erinevad – oluline, et lisahüvesid oleks kõikide jaoks. Spordikompensatsioon, hambaravi, erameditsiinikindlustus, staažilt lisa puhkepäevad, ranitsatoetus, jne. – kõike seda osatakse kandideerimisel kindlasti hinnata.
Motivatsioonipakett peaks kandma tööandja väärtusi ja toetama töötajate tervislikku eluviisi. „Rosinaks“ on nad pigem spetsialistidele ja keskastmejuhtidele kui tippjuhtidele. Paraku harjutakse nendega päris kiiresti ja aasta-paari jooksul võetakse neid iseenesest mõistetavatena, on näidanud töötajate rahulolu uuringud. Nii kaotavad need aja jooksul mõju töötaja motivatsioonile.
Peresõbralik ettevõte, parim tööandja
See väljendab ettevõtte väärtusi ja mõjutab positiivselt ettevõtte kuvandit. Selle põhjal järeldatakse, et selles ettevõttes oma inimestest hoolitakse. Inimeste jaoks on oluline tajuda, et temast kui inimesest peetakse lugu, hoolitakse mitte ainult kui töö tegijast. Kui oodatakse, et inimene annab tööle osakese oma hingest, tuleb osata sellega hästi ümber käia. Kui see tõepoolest nii on, on see päris hea põhjus sellesse ettevõttesse kandideerimiseks.
Sõbralik meeskond
See väljend on kuulutustes muutunud klišeeks ega avalda kahjuks soovitud mõju. Sageli seda ei usuta, sest see on midagi sellist, mida väljastpoolt on keeruline hinnata. Paljudel on oma tööandja juurest kurb kogemus – ta läks „sõbralikku meeskonda“, kuid tegelikult ei suutnud juht intriige ja erimeelsusi lahendada. Meeskonnas tekivad alati erimeelsused, kui neid ei ohjata, kasvavad üle tõsisteks konfliktideks. Töötajad ootavad, et juht suudaks inimesed koostööni viia. Vähe on inimesi, kes naudivad tööalaseid pingeid. Meeskond ei hakka koostööd tegema lihtsalt niisama, see on juhi poolt suunatud protsess. Sõbraliku ja hästi koostööd tegeva meeskonna loob hea juht.
Stabiilsus
See on väga paljude inimeste jaoks oluline – ollakse väsinud pidevatest muutustest ja üha uuega kohanemisest. Kuid stabiilsus ei tohi tähendada stagnatsiooni. Kui ettevõttes ei toimu muudatusi, seisab ta paigal. Ja varsti lahkub turult. Kui aga on kindel turupositsioon, väljakujunenud partnerid ja tuntakse end üsna kindlalt, on see kindlasti paljude jaoks sobiv koht töötamiseks.
Stressirohke väljakutseid pakkuv töö
See tundub olema päris moes – meelitada võimalusega end uutes olukordades proovile panna, midagi uut korda saata, end näidata ja tõestada. See meelitab kõrge saavutusvajadusega inimesi, kelle hinge toidavad pingutamist nõudvad väljakutsed. Nad vajavad pidevat „adrenaliinilaksu“ ja motivatsioon langeb, kui asjad hästi oma rada „tikusvad“.
Küll aga tuleks meeles pidada, et inimene pole loodud stressiolukorras pikalt viibima. Lood läbipõlemisest kõnetavad paljusid. Viimasel nädalal on meie büroole tulnud väga palju päringuid stressijuhtimise koolituse läbiviimiseks. Tööandja on hakanud märkama, et liigne pinge mõjub halvasti inimeste tervisele ja omavahelistele suhtetele. Nii tuleks pigem mõelda, kuidas saame tööd nii korraldada, et stressi oleks vähem.
Arenguvõimalused
On ettevõtteid, kus toimuvad regulaarsed koolitused. Need on nii loomulik osa organisatsioonikultuurist nagu on õigel päeval makstud palk. Värbajatena teame neid ettevõtteid ja ka seda, et nende ettevõtete töötajaid ihkavad teisedki. Tarkade haritud inimestega on töötulemused ju hoopis teised kui nendega, kes õpivad vaid omaenese kogemusest ja talupoja tarkusest. Kindlasti on regulaarsed koolitused piisavalt tugev argument tööle kandideerimiseks nende jaoks, kes janunevad uute teadmiste ja oskuste järele. Siiski tasub silmas pidada, et nendega harjutakse ja neid hakatakse võtma nii nagu erinevaid hüvitisi – iseenesest mõistetavalt.
Ühisüritused
Nendega on nii ja naa – sõltub inimese elukaarest. Kui töö on intensiivne, lisaks tuleb hoolitseda pere eest või on õpingud pooleli, pole sageli huvi töövälisel ajal kolleegidega kokku saada kuigi suur. Olen arvamusel, et kogu ettevõtte üritused (suve- ja talvepäevad) ei pruugi olla nii olulised kui võimalus aeg ajalt lähimate kolleegidega töövälisel ajal midagi mõnusat koos ette võtta. Ühised ettevõtmised saavad ainult siis „rosinaks“ olla, kui need kõnetavad enamust meeskonnaliikmetest.
Meeskonnakoolitused on küll sellised ettevõtmised, mida korra aastas peaks korraldama iga juht. Inimesed vajavad võimalust kohtuda inimlikul tasemel, rääkida sellest, mis hingel, olla kuulatud ja kuulata teisi. Tunda mõnusat koosolemise tunnet. Nii lahenevad mitmed pinged ja ka töö hakkab paremini laabuma.
Kindlasti pole toodud „rosinate“ loetelu ammendav. Igaühel peaks valmis olema vastus tööintervjuul kandidaadi poolt esitatud küsimusele: „Miks ma peaksin teie juurde tööle tulema?“ Päris kindlasti peab see olema aus. Samas on mõistlik meeles pidada – erinevaid inimesi motiveerivad erinevad asjad. Kui kokku saavad huvitav töö, mõnus tööalane õhkkond ja töörõõm, on see paljude jaoks unistuste töö.
Loe veel:
Sihtotsing – väljakutse värbajale
Miks mõni firma aina uusi töötajaid otsib?
