Isiksus mõjutab meie elutee igat sammu. Üks olulisemaid selles on, kus sa paikned introvertsuse-ekstravertsuse skaalal. Ka meie oma büroos kasutame kandidaatide hindamisel isiksuse testi ja pöörame tähelepanu sellele, kas inimene on rohkem ekstravert või introvert. Kuid see pole sugugi ainuke ja määrav isiksuse omadus, mis töötaja palkamisel oluline on. Meie silmis on see ikkagi kombinatsioon tema sihikindlusest, avatusest, motivatsioonist, võimekusest.
Susan Cain kirjutab oma raamatus „Vaikne jõud“: „ Me elame ekstravertide riigina… Paljud introverdid teesklevad, nagu oleksid nad ekstraverdid…. Me elame väärtuste süsteemiga, kus on ekstravertsuse ideaal – see on üleüldine uskumus, et ideaalne indiviid on seltskondlik alfa, kes tunneb end mugavalt tähelepanu keskpunktis olles. Arhetüüpne ekstravert eelistab tegevust mõtisklemisele, riskimist hoiatuste kuulda võtmisele, kindelolekut kahtlemisele. Ta pooldab kiireid otsuseid, isegi kui oht on eksida. Ta töötab suurepäraselt meeskonnas ja on rühmas seltskondlik.“ Järgnevalt refereeringi Susan Caini raamatut ning lisan juurde omad vaatenurgad, sest nii must-valgelt ei saa seda teemat käsitleda.
Kui kohtume jutuka inimesega, edeneb suhtlemine ju ladusalt. Nii jätab jutukas tavaliselt nutikama, pädevama mulje. Ka mõjub kiire jututempo kui asjatundlikkuse näitaja – kui rääkija on veenev, ei kahtle me tema jutus. Introvertsed seevastu võtavad vastamiseks aega, sest neile omaselt mõtlevad nad läbi, mida ja kuidas öelda. Aeglane kõnetempo võib eksitada ja panna arvama, et sellel on seos selle inimese vaimse võimekusega. Taibukas räägib ju kiiresti! Oma kogemusest teame, et vaimse võimekuse testides annavad kõrgeid ja madalaid tulemusi nii ekstravertsed kui introvertsed kandidaadid. Tegelikult ei ole otsest seost vaimsel võimekusel ja temperamendi tüübil.
Vaadakem introvertide saavutusi: gravitatsiooniteooria, relatiivsusteooria, Google, Harry Potter, … Selleks, et luua, on vaja süveneda, mõtiskleda, eemalduda välisest mürast. Meie väga armastatud helilooja Arvo Pärt tunneb silmnähtavalt kohmetust, kui peab avalikkuse ees esinema. Paljud loojad on kinnitanud, et suhtlemine võtab ära energia ja jõu ning takistab keskendumist. Nii võib küll olla, et loojad, teadlased, paljud arstid on pigem introverdid. Nad on vaikselt süvenejad, naudivad võimalust töötada pigem omaette. Arstidele heidetakse ette vähest suhtlemist – samas on paljud tippkirurgid tagasihoidliku suhtlemisvalmidusega, nende operatsioonid on aga filigraanselt tehtud. Samaaegselt pole võimalik olla avatud suhtleja ja detailidesse süveneja. Kui sageli aga personalivärbamisel seda oodatakse!
Introvertidel on kindlasti ka oma eelised läbirääkimistel – nad räägivad vähe ja kuulavad palju. Kui midagi ütlevad, on see läbi mõeldud ja lühidalt esitatud. Lisaks on introvertidele omane esitada palju küsimusi – nii saavad nad oma partneri kohta ka palju teada. Kui nad valdavad teemat ja oskavad oma seisukohad enesekindlalt esitada, on neil palju suuremad eelised kui kiiretel ja jutukatel ekstravertidel, kellel detailid jäävad sageli märkamata. Seda kõike vaid siis, kui introvert loob läbirääkimisteks vajaliku usaldusliku õhkkonna, pöörab teadlikult suhtlemisele tähelepanu. Ja ekstravertne võib end treenida kuulamisele, teadlikult põhjalikult kohtumisteks valmistuda. Nii ei sõltu edukus mitte temperamendi tüübist, vaid pigem teadlikust enesearengust. Olles ise väga ekstravertne inimene, häälestun ma teadlikult süvenemist ja detailidega tegelemist nõudvatesse ülesannetesse.
Introverdid ja ekstraverdid töötavad erinevalt. Introverdid töötavad sageli aeglasemalt, neile meeldib keskenduda ühele asjale korraga ning seetõttu on neile omane hea keskendumisvõime. Ekstraverdid võtavad saadud ülesanded kiiresti käsile, langetavad kiireid (mõnikord läbi mõtlematuid) otsuseid ning neile meeldib mitme asjaga korraga tegelda. Just seetõttu on tänapäeva kiire elutempo ja muutunud oludega kergem toime tulla ekstravertidel. Ka on järjest enam meeskonnatööd, rahvusvahelist koostööd – avatud koostöösuhteid loomata on keeruline edu saavutada. Meie kaasaeg nõuab rööprähklemist, kiiret tempot, valmisolekut ümber lülituda ühelt inimeselt teisele, ühelt probleemilt teisele. Introvertidel on oluliselt raskem kõige sellega toime tulla.
Ekstraverdid kalduvad olema esiletükkivad ja domineerivad ning neil on suur vajadus seltskonna järele. Nad mõtlevad valjusti ja käigu pealt, eelistades rääkimist kuulamisele. Introvertidel võivad olla väga head sotsiaalsed oskused nad võivad nautida koosviibimisi ja ärikohtumisi. Kuid siis nad vajavad aega omaette olemiseks. Nendega ei saa rääkida lobajuttu, küll aga saab minna sügavuti. Introvertsus ei tähenda hirmu suhtlemise eest, pigem näitab see vajadust väiksemate stiimulite järele. Introvertne inimene peaks teadlikult valima töö ja keskkonna, mis võimaldavad nii suhtlemist kui võimalust olla omaette.
Kui mõtlen nüüd sellele, et paljud inimesed töötavad avatud kontorites – see on kindlasti introvertsetele inimestele väga raske. Kui ühes ruumis on koos väga erinevad inimesed, väsitavad nad teineteist. Erinevad tööstiilid, -tempo ja vajadus sotsiaalsete kontaktide järele tekitavad omavahelisi pingeid ja konflikte ning see kulutab nii tööaega kui inimeste energiat. Päeva lõpuks on kõik inimesed välisest „mürast“ väsinud, eriti on seda aga introverdid.
Introvertide jaoks on väga oluline omandada tööks vajalikud suhtlemisoskused – need on ju õpitavad nagu seda on rattasõit või ujumine. Paraku on see neile pingutust nõudev ja just sel põhjusel ka loobutakse enda arendamisest. Kui peamiselt olen seisukohal, et arendada tuleks tugevusi, et saada tõeliselt omal alal edukaks, siis siinkohal on asjakohane minu seisukoht, et arendada tuleks neid nõrkusi, mis takistavad tugevuste realiseerimist. Just kinnisus, vähene suhtlemisvalmidus, oskamatus luua kontakti ja avatult vajalikel teemadel arutada on pajude introvertide jaoks tõelise edu saavutamisel takistuseks.
Meie teame, et introvertide intervjuuerimiseks tuleb varuda rohkem aega. Kuidas aga mõjutada värbamisel tööandjat, et ta esmamulje põhjal väiksema jutuga introverdi asemel kindlalt avatud ja jutukat ekstraverti ei eelistaks? Töötaja valikul otsustatakse kohtumisel tekkinud inimliku kontakti järgi. Ekstravertidel on siin selged eelised.
Loe veel:
Mina kaitsemehhanismid – tasub teada
Korduvad käitumismustrid
Kas peame konflikte vältima?
