Kirjutasin varasemalt kuuest emotsionaalsest stiilist, millest esimene oli säilenõtkus. Oma raamatus „Aju emotsionaalne elu“ pakub autor Richard J. Davidson lühikest testi, et end hinnata. Kuna inimestele väga meeldib lihtsaid teste teha, siis palun – siin see on:
Vastake igale küsimusele „ei“ või „jah“. Küsimustiku lõpus on edasised juhtnöörid.
1. Kui mul on lähedase sõbra või abikaasaga väike tüli (pigem sedalaadi nagu „Sinu kord on nõusid pesta!“, mitte „Sa petsid mind?!“), siis viib see mind enamasti tundideks või kauemaks endast välja.
2. Kui mõni autojuht trügib häbitul kombel pika ooterea ette, siis saan sellest tõenäoliselt kergesti üle ega jää selle üle kauaks pahurdama.
3. Kui olen kogenud sügavat leina, mida on põhjustanud näiteks lähedase inimese surm, on see mitu kuud takistanud minu hakkamasaamist.
4. Kui ma teen tööl vea ja mind selle eest noomitakse, siis saan sellest kergesti üle ja võtan seda kui õpetavat kogemust.
5. Kui proovin uut restorani ja leian, et toit on kohutav ja teenindus nipsakas, siis see rikub mul terve õhtu ära.
6. Kui olen eespool toimunud autoõnnetuse tõttu liiklusummikus olnud ja pääsen viimaks pudelikaelast läbi, siis vajutan üldjuhul pahameele väljaelamiseks pedaali põhja, aga kogu mu sisemus keeb ikka edasi.
7. Kui mul kodus boiler katki läheb, siis see ei mõjuta eriti mu meeleolu, sest tean, et võin lihtsalt torumehe kutsuda ja lasta selle ära parandada.
8. Kui olen kohanud imelist meest/naist ja küsinud, kas me võiksime uuesti kohtuda, siis teeb korvi saamine mul tavaliselt tundideks või isegi päevadeks tuju pahaks.
9. Kui on kaalutud mulle tähtsa tööalase autasu või karjäärivõimaluse andmist, kuid viimaks läheb see siiski kellelegi, kes minu arust on seda vähem väärt, siis ei jää ma sellesse takerduma.
10. Kui satun peol huvitava inimesega jutu peale ja jään täiesti sõnatuks, kui ta minu kohta midagi küsib, siis kipun seda jutuajamist tundide ja isegi päevade viisi aina uuesti mõttes läbi mängima – lisades seekord sõnad, mida oleksin pidanud ütlema.
Üle saamine elus ettetulevatest väikestest väljakutsetest on suure ennustus väärtusega – see on tugevasti seotud sellega, kuidas inimene tegeliku elu raskustega toime tuleb, ja eriti sellega, kuidas ta tagasilöökidest taastub. On tõsi, et on inimesi, kes peale väikseid tagasilööke põevad kõvasti, kuid tõelises hädas olles asuvad kindlalt tegutsema. Siiski ei mõjuta see säilenõtkuse näitajat – kui inimene taastub väikestest tagasilöökidest kiiresti, siis on ta ka suurte raskuste korral vastupidav. Kui aga väiksed asjad teda halvavad, siis löövad suured asjad ta pikaks ajaks rivist välja.
Andke endale üks punkt iga jah- vastuse eest, mille te andsite küsimustele 1, 3, 5, 6, 8 ja 10; iga ei-vastuse eest andke null.
Andke endale üks punkt iga ei-vastuse eest, mille andsite küsimustele 2, 4, 7 ja 9; iga jah-vastuse eest andke null.
Kui teie punktisumma on suurem kui seitse, viitab see, et olete aeglane taastuja. Kui saite vähem kui kolm punkti olete kiire taastuja ja seega üsna vastupidav.
Oluline on seda arvestada oma karjäärivalikutes. Kui töös tuleb ette pidevaid probleeme, mille lahendamine ongi teie töö, siis aeglane taastuja põleb kiiresti läbi. Äärmisel oluline on siis enda mõttemustrite ja hoiakutega tööd teha. Kindlasti peab sellise inimese ellu kuuluma sisemist tasakaalu hoidev tehnika (meditatsioon, jooga, shindo, vabastav hingamine…). Saavutades suurema sisemise tasakaalu ei tekita välised probleemid enam tugevaid reaktsioone ja see aitab säästa tervist.
Mõistmaks paremini oma lähedasi, võite endalt eespool toodud küsimusi ka nende kohta küsida. Ning samamoodi võite paluda neile küsimustele teie enda kohta vastata kellelgi, kes teid hästi tunneb. Vahetevahel näevad teised inimesed meid selgemini kui me ise. Te võite veendunult kinnitada, et väike tagasilöök teid kogu ülejäänud päevaks endast välja ei vii, kuid teie armsam võib olla teisel arvamusel.
Loe veel:
Emotsionaalne stiil kui elu mõjutaja
Läbipõlemine kutsehaiguseks
