Minu seekordne lugu on inspireeritud Richard J. Davidsoni raamatust „Aju emotsionaalne elu“. Raamatu autor on aastaid pühendanud aju uuringutele ning kirjutab oma raamatus kuidas aju ainulaadne toimimine mõjutab inimese mõtteid, tundeid ja elu ning kuidas seda saab muuta. Just viimane seisukoht – ma saan ise oma aju muuta – on uus lähenemine. Seni oldi seisukohal, et aju määrab meie käitumise. Nüüd aga on tõestatud, et me saame ise oma aju ümber programmeerida. Sellest mõnes järgmises loos.
Praktikutena ootame psühholoogialt teadmisi selle kohta, kuidas inimeste käitumist mõista, sellega arvestada ja toime tulla. Davidson toob välja emotsionaalse stiili kuus mõõdet, mis peegeldavad aju omadusi ja süsteeme, mis on igasuguse käitumise ja emotsiooni vältimatu eeldus. Tavapäraselt me neid ei teadvusta ega pole seetõttu neist ka teadlikud.
Tunnistan, mind panid need mõtlema nii iseendale kui kandidaatidele, kellega oma töö tõttu igapäevaselt kohtun. Olen hakanud neid intervjuude käigus teadlikult jälgima. Jagan oma mõtteid ja tähelepanekuid, ehk on abiks sullegi.
Säilenõtkus – kui kiiresti või aeglaselt sa tagasilöökidest toibud? See on uudne ja vahva sõna, mis võiks meie kõnepruuki tulla! Üldjuhul ju ei pööra me tähelepanu sellele kui kiiresti keegi stressirohkest olukorrast taastub. Pigem tunnetame tagajärgi – mõni keeruline olukord võib kellegi pikaks ajaks rivist välja lüüa, teine taastub üsna kiiresti. Oluliseks küsimuseks selle hindamisel on – kui seisad silmitsi mõne emotsionaalselt keerulise olukorraga, kas leiad endas vastupidavust ja sihikindlust edasi liikuda või pigem tunned abitust ja annad alla? Kui kiiresti kogud end ja taastad oma tavapärase meeleolu või oled pikalt toimunust häiritud?
Kui olen valinud ettevõtete juhtkondade liikmeid, on säilenõtkus üks võtmeküsimus. Tippjuhtkonda kuuludes on palganumbri sisse arvestatud, et tuleb toime tulla väga erinevate ebameeldivuste, pettumuste, vastuseisude ja muutuvate oludega. Juhina pead suutma edasi liikuda ja ka teisi seda tegema motiveerima. Minu küsimused intervjuudel ongi sellele suunatud – kui kandidaat on erinevate raskuste ilmnemisel korduvalt töökohta vahetanud, siis ilmselt ta tagasilöökidega toime ei tule. Kui aga ta on ettevõtet või oma osakonda juhtinud läbi erinevate majandusetappide ja turumuutuste, on tema säilenõtkus väga hea.
Alati jääb selle juurde küsimus – kuidas see inimene sisemiselt toime tuleb? Üha sagedamini kuulen, et pärast mitmeaastast väga keerulist tööperioodi võetakse pikem puhkus, et kõigest taastuda. Ja ka seda – pikaaegselt edukas tippjuht eelistab elada üksinduses, aktiivsest elust kõrvale hoides. Küllap kusagilt läks piir, millest edasi enam astuda polnud võimalik.
Hoiak – kui kaua oled võimeline säilitama positiivset emotsiooni? Kas säilitad energilisuse ja pühendumise ka siis, kui asjad ei lähe plaanipäraselt? On positiivseid inimesi, kes suudavad oma head meeleolu hoida ka ebameeldivates olukordades. Ja on ka neid, kelle pahast tujust on võimatu mitte osa saada. Ma pole nõus seisukohaga, et isiklikku elu tööle kaasa ei võeta. Koos töötades jagame me ikka ka midagi sellest, mis on väljaspool tööd. Küll aga olen ma kindlasti seda meelt, et paha tuju tuleks ukse taha jätta.
Olen kogenud – tee rõõmus nägu ette ja käitu nagu kõik oleks hästi. Varsti tunnedki end juba paremini. Negatiivne hoiak võib rikkuda kõikide kolleegide meeleolu, juhi halb meeleolu halvab kogu ettevõtte. Siiski on ettevõtteid, kus inimesed väga hästi teavad kuna on juhil halb tuju ja et siis tuleb temast eemale hoida. Pigem tuleks sellel juhil end analüüsida – kas ta saab oma probleemid lahendada, õppida paha tujuga toime tulema või tuleks ametist loobuda. No seda, kui õpetajal on paha tuju, oleme kogenud vist kõik …
Sotsiaalne vaist – kas suudate inimese kehakeelt ja hääletooni lugeda kui raamatut? Või ajavad inimese emotsionaalsele seisundile viitavad märgid hoopis segadusse, või te ei märkagi neid? Hea sotsiaalne vaist aitab hõlpsasti inimsuhteid juhtida. Kindlasti on see vajalik töödes, mis on inimese aitamise, õpetamise, ravimise või tema eest hoolitsemisega seotud.
Teatud haigused mõjutavad inimeste käitumist, sageli on lähedastel sellistes olukordades väsitav ja raske toime tulla – pereliige on muutunud justkui teiseks inimeseks. Küll aga ootame arstidelt enam inimlikku tunnetust – nende sõnad kas annavad jõudu või võtavad selle. Ka siis, kui pole kuigi palju enam võimalik aidata, saab õige hääletooni ja sõnavalikuga tuua raskesse olukorda leevendust.
Vahel võib sotsiaalne vaist segada juhil ebameeldivate otsuste tegemist ja kaasa tuua ärilisi raskusi. Tean juhti, kes majanduslanguse ajal ei suutnud oma ettevõttes inimesi koondada. Ta lõpetas pankrotiga. Sotsiaalne vaist ei pruugi keeruliste otsuste tegemisel alati abiks olla.
Eneseteadlikkus – kuivõrd oled sa oma mõtetest ja tunnetest teadlik? Kuivõrd oled iseendaga kontaktis ja mõistad miks sa midagi teed. Miks mõnes olukorras jätad olulised asjad välja ütlemata? Kas tunnetad mida sinu keha sulle ütleb? Palju räägitakse läbipõlemisest. See on väga pikk protsess, keha saadab pikalt signaale – emotsionaalsed vihapursked, unehäired, keskendumisraskused, valud südamepiirkonnas, isu muutus, sagedased haigestumised … Kuid olukorra tõsidus jõuab kohale alles siis, kui ollakse juba „mustas augus“. Kui sinu närvisüsteem on liigse pinge all, siis sageli saavad sellest enne aru teised kui inimene ise.
Kõrge eneseteadlikkus aitab teha enda jaoks õigeid otsuseid ja korraldada oma elu ennast säästval viisil. Tean, lihtne kirjutada … Isegi ületan neid piire. Märkan küll, kuid mõtlen – ehk jaksan natuke veel… Tehke minu sõnade, mitte tegude järgi …
Kontekstitundlikkus – kui hästi tajud sotsiaalse suhtluse kirjutamata reegleid, mõistes, et igas kohas on omad naljad ja suhtlusviis? Hästi sotsiaalsele keskkonnale häälestunud inimene tajub kuidas on vaja kellegagi suhelda, kuidas ühine koostöö saavutada, kuidas jõuda teineteise mõistmiseni.
On inimesi, kes ühes ettevõttes on väga edukad, kuid teises kuidagi ei leia ennast. Inimsuhetes on kahjuks nii, et esimene mulje on väga tugev ja kui töösuhte algul ei mõista selle organisatsiooni konteksti, siis hiljem on seda keeruline heastada. Kui inimene lahkub esimese tööaasta jooksul ja küsimus pole vähestes tööoskustes, siis ilmselt pole ta osanud organisatsiooni sisse elada. Seepärast on juba enne personaliotsingut vaja värbajal endal selle organisatsiooni kontekst selgeks teha. Kõik mu kolleegid teavad suurepäraselt – ettevõtetesse sobituvad erinevad inimesed. Me räägime omavahel „Väga tugev kandidaat, kuid pole selle ettevõtte inimene.“ Sama ütlevad meie kliendid – polnud meie inimene. Ja see on puhtalt tunnetuse küsimus.
Tähelepanelikkus – kui terav ja selge on fookus, kuivõrd sa suudad välja lülitada emotsionaalselt häirivad tegurid ning muud tähelepanu kõrvalejuhtijad ja töötada keskendunult? Just keskendumisvõime määrab paljude vaimse töö tegijate efektiivsuse. Ajajuhtimisel väljendub see sageli ajaraiskajates – hüpatakse ühelt teemalt teisele, ülesannet ei tehta lõpuni, vaid leitakse mõni mõnus kõrval tegevus. Ajajuhtimise koolitustel olen seda teemat palju käsitlenud ja mõistnud – see on paljudele probleem. Et töötada keskendunult, on oluline erinevad segajad välja lülitada või hääletuks panna, teha endale läbimõeldud päeva-, nädala- ja kuuplaan. Igaks tegevuseks olgu oma aeg päevast – kirju loen 2-3 korda päevas, keskendumist nõudva töö tegemise ajaks on telefon hääletu või ümber suunatud ja Skype „hõivatud“. Meilid ei tohiks ekraanile ilmuda – see viib paratamatult tähelepanu kõrvale ja segab keskendumist. Kui need asjad ei aita, on sinu vaim väsinud ega suudagi keskendunult tööd teha. Siis anna endale puhkust!
Kui oled lugedes endale mõelnud, märkad kindlasti, et mõni neist stiilidest on sulle omasem, mõni mitte niiväga. Kui said endast teadlikumaks, on sul lihtne oma emotsionaalsete stiilide arendamisele mõelda – millist neist soovid ja millistes olukordades endas suurendada või vähendada? Mitte ainult meie mõtted ei määra meie käitumist. Käitumist muutes muudame ka oma mõtteid.
Olles endast teadlikum, on sul lihtsam ka oma karjääri kujundada – valides töökoha, kus saad kõige enam kasutada sulle loomuomast emotsionaalset stiili.
Loe veel:
