Jagan teiega kõnet, mille kirjutasin oma ettevõtte 15. sünnipäeva peokõneks. Minu kolleegid arvasid, et see on liiga sügavamõtteline. Usaldasin neid ja rääkisin ettevõtte käekäigust läbi oluliste inimeste, pöördehetkede ja õppetundide. Ei raatsinud oma mõtteid vaid kitsasse ringi jätta, siin see on.
Meie töö teeb võimalikuks klientide usaldus. Mis muu saab see olla, kui annate meile võimaluse leida teile töötajaid ja koolitada oma meeskonda? Ettevõte on oma töötajate nägu, meie kliendid usaldavad meid selle näo kujundamisel.
Meid peavad usaldama ka töökohtadele kandideerijad – et saata oma CV, rääkida endast intervjuudel ausalt ja avatult, teha teste.
Kui kohtume koolitustel, on see ikka olnud ühine teekond, mis algab mõistmisest – mis on selle koolituse eesmärk ja kuidas me selle saavutame. Mõista saame vaid tänu sellele, et te räägite oma meeskonna kitsaskohtadest, arendamist vajavast. Te usaldate meile oma meeskonna suhted.
Veelgi suurem usaldus on see, kui keegi on valinud mind oma teekaaslaseks ja coachingul mulle iseendast avatult ja ausalt rääkinud. Suuremat usaldust ei saa ärisuhetes olla.
Klientide usaldus on pannud mind mõtlema usaldusest ja usust laiemalt.
Millega saavutan mina ja igaüks teist oma kolleegide usalduse? Töötajates peab olema sügav usk oma juhti, kolleegidesse ja ettevõttesse – siis on nad valmis tegema tööd suure pühendumisega.
Selle aluseks on juhi väärtused, mis väljenduvad igapäevases elus. Selles, kuidas juht oma kolleegidega suhtleb, probleeme lahendab, juhtimisotsuseid teeb. Tõnu Lehtsaar on öelnud „Juhi vaim läheb firma sisse“.
Kui juht usub endasse ja ärisse, mida ta juhib, hakkavad üha enam uskuma juhti ja äriedu võimalikkust ka töötajad. Usuga juhid tunneme kergesti ära – nad räägivad oma ettevõttest kirega, sütitades nii koostööpartnereid kui alluvaid. Minul on rõõm töötada kolleegidega, kes sütitavad tihti mind ja teineteist.
Eesti keel on vaene – usust rääkimiseks on vaid üks sõna, pigem kasutame seda religioosses tähenduses. Kuid see on vajalik ka igapäevaelus. Me elame kaitsva illusiooniga – uskudes, et minuga midagi halba ei juhtu. Kui aga kaotame töö, lähedase, tervise, lööb see usk kõikuma. Koos sellega kogu maailm. Usk endasse on kõige alus. Kui suudad mõelda – ma olen varemgi tulest ja veest läbi tulnud, tulen ka nüüd – suudad vaatamata tagasilöökidele siiski vastu pidada.
Neil hetkedel vajame usku, et on veel keegi, kellele saame loota. Headel aegadel on oluline investeerida usalduslikkesse suhetesse. Et head ajad veelgi paremad oleksid ja rasketel hetkedel poleks oma muredega üksi.
Me usume seda, mida tahame uskuda. Ja sellest saab isetäituv uskumus. Juhtidel pole enamasti otsuseid langetades kindlat teadmist – nii toimides saavutame kindlasti just sellise tulemuse. Maailm on muutunud ettearvamatuks. Kuid asjad lähevad sageli soovitud suunas just seepärast, et me ise juhime neid läbi oma veendumuste jõu ja sisemise uskumise. Me oleme nii suured, kui suur on see, millele me pühendume.
Juhi roll on teenida oma meeskonda – luua meeskonnale võimalusi tulemuste saavutamiseks. 2013 aasta juhtimiskonverentsil esines Jeff Evans, kelle tööks on treenida inimesi, kes unistavad kõrgete mäetippude vallutamisest ning juhtida neid sel teekonnal. Tema poole pöördus pime Erik Weihenmayer, kelle unistuseks oli jõuda Mount Everesti tippu. Jeff rääkis, et lisaks füüsilisele ja psüühilisele treeningule oli nii ettevalmistuses kui teekonnal ülioluline luua usaldust. Erik sai edasi liikuda vaid Jeffi käest kinni hoides ja tema juhtnööre kuulates.
Kui vaatad filmist hetke, mil Erik astub raudredelil üle kuristiku, toeks vaid usaldus Jeffi vastu ning tema juhtnöörid, kuhu astuda, saad aru, et suuremat usaldust on raske ette kujutada. Farther Than the Eye Can See, Farther Than the Eye Can See
Jeff rääkis, et kui ta kurtis lumetormi ja väga halva nähtavuse üle, ütles Erik, et tema on kogu aeg pimeduses. Kui tippu jõudes nautisid kõik imelist vaadet, siis oli Erik uhke selle üle, et ta sai sellega hakkama. Nende ühine teekond kestis 2,5 kuud. Kogu pikk teekond oli usalduse proov, selleks, et olla 20 minutit mäetipus.
Nii on ka meie elu – me oleme aina teel, kohale jõudmine on vaid hetk. Kui tähtis on õppida nautima teekonda, mitte mõtlema vaid kohale jõudmisele! Sest elu ongi teekond.
Vahel on hea mõelda:
- Kas sinul on keegi, kelle juhtimisel julgeksid kinnisilmi otsuseid teha?
- Kas oled sina kellegi jaoks inimene, keda usaldatakse kinnisilmi?
Kui tähtis on, et elu pöördehetkedel oleks kõrval keegi, keda saad kinnissilmi usaldada. Ja olla ise olemas sulle oluliste inimeste jaoks.
Loe veel:
Püha meeskonda luues
