Neid ridu innustas mind kirjutama legendaarse korvpallitreeneri Phil Jacksoni raamat „Pühad rõngad“. Phil Jackson juhtis peatreenerina Chicago Bullsi kuus ja Los Angeles Lakersi viis korda NBA meistriks. Tema korvpallifilosoofia on meeskonnatöö käsiraamat. Ta suutis olla geniaalse korvpalluri Michael Jordani jaoks treener, kes õpetas tal, staarkorvpalluril, jagama oma avalikku tähelepanu mängukaaslastega, et meeskond kasvaks ja õitseks. Treener õpetas talle, et rühmareeglid on olulisemad kui üksikisiku kuulsus.
Korvpall on elu metafoor. Nagu elu, on ka korvpall korratu ja ettearvamatu. Külje- ja otsajoonte vahele jääval väljakul mängitakse õhtust õhtusse elumüsteeriumi, kirjutab Phil Jackson oma raamatus.
Ka minu elukäiku on väga palju mõjutanud korvpall ja tipptreenerid, küllap seepärast see raamat mind niiväga paelus. Teadsin mängijana suurepäraselt, et mängu ei võida üks staar vaid suurepärane kokkumäng. Kui omavahel olid pinged, väljendus see ka mängus. Treenerite öeldu töö tegemise ja sihikindluse kohta tuksub senini kuklas, nagu ka arusaam, et väljakut peab kogu meeskond tunnetama. Nii on ka äris – juht üksi ei saavuta midagi. Iga töötaja arusaam oma töö tähendusest ja käitumise mõjust ettevõtte käekäigule loob meeskondliku sünergia.
Nüüd siis killukesi Phil Jacksoni raamatust:
- Kui meeskonnas on pinged, liituvad uued mängijad tülitseva perega. Nad ei mõista, kelle poole hoida.
- Järjepidevaks võitmiseks tuleb kõigile võistkonnast – alates tähest kuni varumeestepingi kaheteistkümnenda mängijani – anda oluline roll ja innustada neid olema äärmiselt tähelepanelik kõige suhtes, mis toimub väljakul.
- Kui meeskonnas sulanduvad individuaalne anne ja terav rühmateadvus, võib see meeskond võita midagi suurt, muutumata tegevuse käigus väikeseks.
- Edukas meeskond – olgu see NBA meister või rekordeid püstitav müügimeeskond – on vaimne ettevõtmine. See nõuab kõigilt isiklike huvide allutamist suuremale eesmärgile, et tervik kujuneks suuremaks kui üksikosade summa.
- Rõõm harmoonilisest tegutsemisest motiveerib võimsalt. See pärineb igaühe sügavast sisemusest, mitte mõnelt piki küljejoont sammuvalt raevunud treenerilt, kes karjub roppusi.
- Omakasupüüdmatus on koostöö hing.
- Hea meeskond muutub suurepäraseks, kui selle liikmed usaldavad üksteist piisavalt, et allutada „mina“ „meiele“.
Juba 70-ndatel rääkis ta kohalolekust, täielikust keskendumisest, õigest hingamisest. Tema meeskond mediteeris ühiselt enne mängu, et täielikult keskenduda. Need teemad on viimastel aastatel jõudnud üha enam ka meieni – vaid vaimselt keskendudes ja tasakaalus olles suudame me olla tulemuslikud.
Miks sai Phil Jacksonist hea treener? Raamatu eessõnas mõtestab senaator Bill Bradley seda nii: „Ta oskas analüüsida nii mängijaid kui mängu. Ta pühendus õppimisele, õpetamisele ja tegutsemisele. Ta mõistis, et võitmine eeldas millegi väikese loovutamist iseendast, nii et meeskond võiks kasu lõigata. … ta mõistis, et võitmiseks peab olema tegutsemisstrateegia nii väljakul kui ka väljaspool seda …“
Sama võiks olla ka heaks juhiks saamise ja olemise algoritm?
Loe lisaks:
