Ettevõtted ja organisatsioonid, kes investeerivad oma juhtide suhtlemisoskuste arendamisesse, loovad soodsa pinnase produktiivsuse ning tulemuslikkuse kasvuks.
Täna, kui ärikeskkond on meie ümber pidevas muutuses, on juhtide suhtlemisoskused võtmetähtsusega. Juhid on need, kelle käitumisest sõltub paljuski see, kui ühtehoidev ning motiveeritud on meeskond, kes ühise eesmärgi suunas liigub.
Suhtlemistreenerina usun kindlalt, et suhtlemisoskused ei ole ammu enam pelgalt “soft skills”, vaid väga selgelt “power skills”, mis aitavad saavutada tulemusi läbi inimlike, autentsete ja empaatiliste koostööviiside.
Patrick Lencioni tulemusliku meeskonna mudel (Five Dysfunctions of a Team) toob esile 5 erinevat meeskonna tasandit, mis kõik on olulised tulemuste saavutamiseks.
P.Lencioni “Five Dysfunctions of a Team”
Efektiivne suhtlus on iga tasandi loomiseks keskmeks ning järgnevalt vaatleme, kuidas juht saab läbi efektiivsete suhtlemisoskuste ning ka emotsionaalse intelligentsuse oskuste toetada meeskonda tulemuste ja eesmärkide saavutamisel.
1. Usalduse puudumine. Meeskonnaliikmed, kes ei usalda üksteist ja väldivad haavatavust, ausat tagasisidet ja päris probleemide avamist.
Juhil on võimalus kasvatada meeskonnas usaldust olles ise oma käitumisega eeskujuks, toetades avatud õhkkonna kujunemist, jagades iseenda mõtteid, arvamusi, hirme ning kahtlusi. Kui meeskonnas ei ole usaldust, siis juhi oskus kuulata, selgelt iseennast väljendada ning näidata oma inimeste suunas üles empaatiat aitab kaasa meeskonnas usalduse loomisele.
2. Hirm konflikti ees. Meeskond väldib konstruktiivseid eriarvamusi, otsustavaid arutelusid, mis võiksid aidata tervel meeskonnal leida paremaid ja tõhusamaid lahendusi tekkinud olukordadele.
Juhi oskus olla erimeelsuste olukordades vahendaja rollis, kasutades selleks efektiivset suhtlemisoskust nagu aktiivne kuulamine, aitab tiimiliikmetel näha ja mõista teineteise vaatenurki, tekib pinnas aktsepteerimiseks ja mõistmiseks. Juhi oskus toetada oma inimesi emotsionaalsetes olukordades loob rahuliku ja lahendustele keskendunud suhtlemiskultuuri.
3. Pühendumise puudumine. Otsuseid ei tehta selgelt ja läbipaistvalt ning meeskonnal on keeruline ka neile pühenduda.
Juhi oskus kaasata otsustusprotsessidesse ja kuulata oma inimesi aitab tõsta meeskonnaliikmete motivatsiooni ning pühendumist ühistele eesmärkidele. Emotsionaalse intelligentsuse (EI) üheks võtmekomponendiks on oskus otsuste tegemisel arvestada selle otsuse erinevaid mõjusid, sh. emotsionaalseid. Kui juht mõjub oma inimestele inspireeriva, kaasava ja motiveeriva liidrina, siis kasvatab ta oma meeskonnas oluliselt ka pühendumist.
4. Vastutuse vältimine. Inimesed ei julge pöörata tähelepanu oma meeskonna teiste liikmete eksimustele, arendamist vajavatele tegevustele, kuna kardavad suhteid kahjustada. Kadunud on meeskondlik vastutus ja inimesed tegutsevad pigem individuaalselt.
Juhi võimalus on luua tagasiside andmise kultuuri. Selleks on oluline, et juhil endal on oskus anda edasiviivat tagasisidet viisil, mis ei kahjusta suhteid, vaid toetab nii inimest kui ka tervet meeskonda tulemuste poole liikumisel. Ja oskus ka ise juhina tagasisidet vastu võtta ja sellele reageerida, on märkimisväärse mõjuga.
5. Tulemuste tähelepanuta jätmine. Meeskondlik tulemus jääb tähelepanuta ja keskendutakse pigem individuaalsetele eesmärkidele ja nende täitmisele.
Siin on võtmetähtsusega töötajate tunnustamine ning avatud arutelude soodustamine viisil, et kõik tiimiliikmed oleksid kaasatud. Juhina on oluline mõjusalt ja selgelt kommunikeerida meeskondlike tulemuste olulisust ning vajadusel siduda individuaalsed panused üldiste eesmärkidega.
Lencioni mudel näitab selgelt, et tulemusliku meeskonna loomine eeldab juhilt efektiivsete suhtlemisoskuste ja emotsionaalse intelligentsuse oskuste rakendamist. Juht, kes märkab, püüab mõistab ja aktsepteerida erinevaid vaatenurki ja inimesi oma meeskonnas (kasutades selleks aktiivse kuulamise, selge eneseväljenduse ja kommunikeerimise oskusi) loob soodsa pinnase tulemuslikkuseks ja produktiivsuseks.
Juht, kes suudab ka uuenduslikke ideid lihtsalt ja arusaadavalt edastada, aitab töötajatel paremini mõista oma rolli ja vastutust. See omakorda suurendab produktiivsust ja vähendab vigu.
Ja juht, kes oskab ka muudatuste olukordades oma visiooni ja otsuseid inspireerivalt ning selgelt edastada, suudab ebakindluse muuta võimaluseks ja võita seeläbi ja meeskonna toetus. See aitab ületada hirmu ja vastuseisu muutustele.
Arutame võimalusi suhtlemisoskuste ja emotsionaalse intelligentsuse arendamiseks. Kirjuta mulle kadi@tammistepersonal.ee