Täna on AI erinevates vormides minu tööd väga palju lihtsustanud, värbamises oleme viimastel aastatel leidnud palju erinevaid võimalusi, kuidas olla oma klientide jaoks efektiivsemad. Võtsime kasutusele uue AI-ga seotud tarkvara, mis hoiab meie aega kokku ning vaatasime üle oma ettevõtte sisesed protsessid, kus oleks veel võimalik kasutada AI-d. Ja samas oleme ettevaatlikud ning liigume samm korraga, sest oluline on, et meie töö kvaliteet ei langeks ning lisaks on kandidaatidele oluline suhtlus ja inimlikkus värbamisprotsess, mida (veel) ei suuda AI asendada. Ja tegelikult tajun, et inimestes on ootusärevus just selles osas, mida AI järgmiseks meilt üle võtab.
Ma küsisin AI-lt endalt, mis ta arvab, millises osas ta suudaks mind tööl asendada ja kas ta suudab analüüsida emotsionaalset intelligentsust?:
AI saab värbamises toetada emotsionaalse intelligentsuse hindamist mitmel viisil. See suudab analüüsida kandidaatide CV-sid, motivatsioonikirju ja varasemaid tööalaseid saavutusi, tuvastades märksõnu või fraase, mis viitavad emotsionaalsele intelligentsusele, näiteks meeskonnatöö, konfliktide lahendamine ja empaatia. Lisaks saab AI hallata standardiseeritud emotsionaalse intelligentsuse teste (nt EI-i) ja isiksuseteste, pakkudes objektiivset mõõdikut kandidaatide eneseteadlikkuse, eneseregulatsiooni ja sotsiaalsete oskuste kohta. Samuti on AI võimeline analüüsima videointervjuusid, tuvastades kandidaatide kehakeelest, hääletoonist ja sõnavalikust emotsionaalse väljendusrikkuse, enesekindluse ja empaatia märke. AI aitab vähendada alateadlikke eelarvamusi, keskendudes andmepõhistele näitajatele ja EI-kompetentsidele, mitte subjektiivsetele muljetele. Lisaks saavad AI-põhised suhtlusplatvormid, nagu vestlusrobotid, pakkuda kandidaatidele hoolivat ja kiiret suhtlust, luues positiivse esmamulje ettevõtte kultuurist.
Ja lisaks küsisin ka, kas AI-l on endal emotsionaalse intelligentsuse kompetentsid ning suudab ta neid hinnata kandidaatide puhul?:
AI ei ole emotsionaalselt intelligentne samal moel nagu inimene. Emotsionaalne intelligentsus (EI) hõlmab võimet mõista, tunnetada ja juhtida enda ja teiste emotsioone ning luua tähendusrikkaid ja hoolivaid suhteid. AI-l puudub teadlikkus, enesetunnetus ja tõeline emotsioonide kogemine, mis on emotsionaalse intelligentsuse tuumaks.
Küll aga saab AI-d programmeerida emotsionaalset intelligentsust jäljendama. See tähendab, et AI suudab tuvastada ja analüüsida inimese emotsioone näiteks teksti, hääletooni või kehakeele kaudu ning reageerida sobivalt. Näiteks võivad vestlusrobotid või virtuaalsed assistendid tuvastada, kui inimene on stressis või pettunud ja pakkuda rahustavat või toetavat vastust. See on aga tehniline võimekus, mitte päris empaatia ega teadlik tunnetus.
Mul on hea meel, et AI kinnitab seda mulle ise, et värbaja töö ei ole kadumas tehisaru tõttu, vaid saab hoopis sisukama perspektiivi tänu sellele. AI pakub meile ajavõitu ning me saame keskenduda kandidaadiga suheldes sisulistele teemadele ja lasta tehisarul ära teha meie tööd toetavad ülesanded. Ma usun, et palju on neid, kes liikunud ka kõrgematelt positsioonidelt värbamisvaldkonda, sest näevad seal võimalust inimesi mõista süvitsi ning neid edasi aidata tööalaselt, kuid seejärel on pikapeale loobunud värbamise tööst just administratiivsete ja rutiinsete ülesannete tõttu, mis võtavad palju aega ja ei lase keskenduda sisulisele tööle.
AI jääb meist kaugele täna veel olukordades, kus on vaja emotsionaalset intelligentsust(EI), sügavat inimlikku mõistmist, empaatiat ja intuitsiooni. Ja usun, et isegi kui AI areneb hüppeliselt selles osas, siis meie vastas olev inimene(olgu ta siis sellel hetkel näiteks kandidaadi rollis) ei soovi saada empaatilist tagasisidet ja mõistmist arvutiekraanilt või robotilt, sest ta teab, et see pole päris ning ei mõista teda lõpuni.
Nagu ikka öeldakse, siis tulevad kandidaadid töövestlustele oma parimas vormis, ehk „pühapäeva“ vormis, kuid kompetentne ja kogenud värbamispartner oskab värbamisvestlustel minna süvitsi, pealispinnast edasi ja tänu sellele on võimalik panna fookus emotsionaalsele intelligentsusele(EI) ning läbi empaatia jõuda kandidaadi varasema tööelu näidetes keerukate sotsiaalsete ja emotsionaalsete olukordadeni (konfliktid, läbipõlemine ja väärtuskonfliktid) ning koos mõelda, kuidas ta uuel ametikohal raskete situatsioonidega toime tuleks. AI ei suuda päriselt ja sügavuti hinnata, kuidas kandidaat oma emotsioone ja suhteid juhtinud on.
Samuti ei suuda AI tunnetada kandidaadi väärtuseid ning tiimi sobivust, selleks on vaja inimlikku taju ning hea kui vestlustel on korraga mitu inimest, kes oskavad hinnata just inimlikku klappi. Vähem tähtis ei ole ka vähem kogenud kandidaadi potentsiaali märkamine ja selleks peab olema värbamispartneril intuitsioon, mis saab tekkida ainult aastatepikkuse kogemusega. AI töötab ainult olemasolevate andmete ja mustrite põhjal ega suuda „tunda“ ja ennustada tulevikku.
Värbamisprotsessi lõpus on oluline anda ka avatult tagasisidet ning paljudel juhtudel ei pruugi see olla meeldiv. AI suudab täna pakkuda standardset tagasisidet, mida on lihtne saata värbamisprotsessi algusfaasis kandidaatidele, kes ei haaku otsitava profiiliga. Kuid on palju olukordi, kus tuleb kandidaatidele detailsemalt ja empaatilisemalt selgitada, miks nad valituks ei osutunud. Selleks on oluline, et värbamispartneri oleks ise teadlik emotsionaalsest intelligentsusest(EI) ja kuidas neid kompetentse kasutada. Oluline on aru saada kandaadi emotsioonidest ja neid ka seejärel oskuslikult juhtida. Selleks on vaja ennast ette valmistada enne tagasiside andmist.
Ja viimaseks soovin välja tuua selle, et oluline on kogu värbamisprotsessi jooksul pakkuda kandidaatidele positiivset ja inimlikku kogemust. AI võib automatiseerida suhtlust, kuid ei suuda luua autentselt hoolivat ja inspireerivat kogemust, mis jätab hea mulje ettevõttest.
