Blogi & artiklid

08. juuni 2018

Mõeldes noortele - kuhu edasi?

Autor: Sirje Tammiste

Noored koolilõpetajad on oma eksamid teinud. Nüüd on eelkõige iseendale vaja sügavalt silma vaadata ja otsustada – mis saab edasi.

Kas kuulata vanemate soovitusi?

Sõltub vanematest, julgen arvata. Kui nende seisukoht on, et peale gümnaasiumi tuleb minna igal juhul ülikooli, on see sotsiaalne surve, millele on keeruline vastu seista. Eestlased on ikka haridust kõrgelt väärtustanud ja see on meid rahvana ka edasi viinud. Kuid mitte alati ei pea gümnaasiumi lõpetamine tähendama automaatselt ülikooliõpingutega jätkamist. Pole oluline kohe edasi õppida, oluline on teada, milleks ja mida õppida. On suurepärane, kui vanemad aitavad noorel otsustada ja erinevaid valikuid kaaluda. Kuid see ei tohiks olla peale surutud samm, millele vastu seista pole lubatud. Kui ikka õiget suunda ei oska valida, on mõistlik võtta vaheaasta - teha tööd, vaadata maailmas ringi ja enda kohta rohkem teada saada. Koolilõpetaja on õppinud õppima, kuid sageli puudub tal ettekujutus, kuidas õpitut elus kasutada. Tal on vaja mõista, kuidas toime tulla selles maailmas, kus on palju valikuid ja valikuvabadust. Varasemalt sageli kirutud rutiin „kooli-koju-kooli“ võis olla küll tüütu, kuid võttis endalt ära vajaduse ise mõelda, mida oma eluga peale hakata.

Noor vajab tuge ja mõistmist

Kui väljakujunenud rutiin on lõppenud, tekib üsna paljude jaoks justkui vaakum. Ei osata oma eluga edasi minna. Seepärast ongi kõrgkooli minek päästev samm, justkui lapsepõlve pikendus, mis aitab taas rutiini luua. Kui koolilõpetaja on tujutu ja väga emotsionaalne, on selle all peidus ebakindlus tuleviku suhtes. Vähim, mida pere teha saab, on olla kuulaja ja mõistja. Hea on aidata tal sõnastada oma tugevused – teades, milles oled tugev, oskad teha paremaid valikuid. Edasist edu ehitad üles oma tugevustele toetudes. 

Praegust valikut ei maksa võtta liiga tõsiselt

Igal eluetapil teeme oma valikuid selle ajahetke teadmistele ja soovidele vastavalt. 18-aastane ei saa teada, mida ta soovib 40-aastaselt. Seepärast ei tohiks gümnaasiumi lõpul tehtud valikut võtta kui lõplikku. Kuna koolilõpetaja teab erinevate töövalikute kohta väga vähe, siis ei tea ta ka valikuvõimalusi. Õppides ehitusinseneriks võid töötada eelarvestajana, projekteerijana, töödejuhatajana, projektijuhina või hoopis ehitusmaterjalide müügijuhina. Aja möödudes ja kogemuste lisandumisel saavad osadest juhid, teised jätkavad tööd tippspetsialistidena. Ettevõtted vajavad mõlemaid. 

Kõikide erialade puhul on võimalus töö valikul lähtuda oma isiksuseomadustest ja motivatsioonist. Tavapäraselt on just kõrgkooli ajal sooritatud praktikad heaks võimaluseks näha töövõimalusi laiemalt. Tegelikult ei tea keegi, milliseid töid tehakse 10-20 aasta pärast. Kui mina psühholoogina ülikooli lõpetasin, polnud mitte keegi kuulnud personaliotsingust või suhtlemisoskuste treeningust.  

Edasi viib elukestev õpe

Praegu on paljude edu aluseks elukestev õpe – osaletakse pidevalt erinevatel koolitustel, et omandada nii uusi oskusi kui isiksuslikult kasvada. Just täiendkoolitused ja arenguprogrammid avavad uusi valikuvõimalusi. Edukaid inimesi iseloomustab pidev teadmistejanu, soov maailma kohta uut ja huvitavat teada saada. Ka on tänapäeval järjest olulisemad erinevate valdkondade alased teadmised – ehitusettevõtte juht peab lisaks ehitusalastele teadmistele tundma seadusandlust, turundust, majandust ja oskama inimsuhetega toime tulla. Paljude juhtide sõnul on neile suurim väljakutse just inimeste juhtimine – ja seda ei õpetata kõrgkoolis.  

Ole valmis tegema rohkem kui peab

Kui koolis võisid läbi saada ka nii, et tegid kuidagi kolmele ära, siis edaspidi sel viisil ei saa. Tööl olles vastutad täiel määral oma töölõigu eest ise. Kolmele tehtud tööd ei väärtusta keegi, pigem tehakse ettepanek leida mõni teine ametikoht. Kui oled paar korda töökohta vahetanud, sest teed tööd „vasaku jalaga“, liigub see info sinu kohta suust suhu ja uue töö leidmine muutub järjest keerukamaks.  

Noore gümnaasiumilõpetaja suurim väljakutse on muuta oma pühendumist – vaid väga hästi tehtud töö on väärt tegemist. Enam ei aja sind keegi voodist üles ega kontrolli, kas kõik on õigesti tehtud. Sa vastutad kõige eest ise, oled ise oma elu looja ja maine kujundaja. Lihtsam on neil, kes juba koolis õppides soovisid saavutada maksimumi - nad on õppinud pingutama ja tõsiselt tööd tegema.

Tööandjad hindavad töötajaid, kes ise mõelda ja otsustada oskavad – need on kõige enam kõlanud ootused, kui alustame personaliotsingut. Tuimade käsutäitjatega on ettevõtetel tänapäeva rahvusvahelises konkurentsis raske edu saavutada.