Iga suhtlemine algab kontakti loomisest. Paljudel toimub see loomupäraselt ja justkui märkamatult. Kuid enamus peab suhtluspartneriga kontakti loomist õppima. Tegema seda mõnda aega teadlikult, kuniks kujuneb harjumuseks. Oluline on mitte kiirustades kohe „asja“ juurde asuda. Enne oluliste teemadega alustamist ole veendunud – meie omavaheline kontakt on hea, oleme „ühel lainel“.
Kontakti loomine on teise inimese tähelepanu võitmine, huvi äratamine enda ja/või suhtlusteema vastu kehakeele ja sõnade abil ning püüd kaasata teist inimest aktiivsesse suhtlusesse ning dialoogi. Mida pingelisem või keerukam on vestluse teema, seda olulisem on teadlikult kontakti luua. Teineteisele ja teemale hea häälestatus kergendab nii vestluse kulgu kui kokkuleppe saavutamist.
Psühholoogiline kontakt on saja protsendiline mõlema vestluspartneri poolne keskendumine suhtluspartnerile ja veendumus, et tema vastab omapoolse keskendumisega. Suhtluskaaslasele oled sa täiel määral keskendunud, kui oled kõik muu kõrvale jätnud. Mida olulisem on jutuajamine, seda tähtsam on saavutada omavaheline usalduslik õhkkond, kus on mugav olulistel, teinekord tundlikel või keerulistel teemadel rääkida.
Näiteks tööintervjuud läbi viies on hea kandideerijaga kõigepealt veidi muudel teemadel vestelda. Et ta hakkaks ennast mugavalt ja kindlalt tundma. Just suhtluse algul on hea ise ennast tutvustada, rääkida pakutavast ametikohast ja vestluse läbiviija enda seosest selle ametikohaga (otsene juht, personalijuht, värbaja). Hea on algul midagi isiklikumat rääkida, et sel viisi häälestada ka vestluskaaslast end avama. Paljud tulevad tööintervjuule ettevalmistunult – et rääkida just nii, nagu töökoha saamiseks vajalik on. Püütakse anda „õigeid“ vastuseid. Tundes aga end mugavalt ja mõistes – ma saan olla mina ise ja kui ma olen õige inimene, siis saan ka selle töö, räägib kandidaat meeleldi ka nendel teemadel, mida varasemalt plaanis rääkimata jätta. Tööintervjuu eesmärk on aga lisaks tööalastele kogemustele ja oskustele aru saada kandideerija isiksusest. Teame ju küll – palgatakse oskuste järgi ja lahti lastakse kehva iseloomu või laiskuse pärast.
Mida avatum kontakt vestluse algul luua, seda parema arusaama kandideerijast saad. See kehtib kõikide teiste jutuajamiste juures – mida parem on kontakt, seda kiiremini jõutakse kokkuleppeni, ületatakse erimeelsused või konfliktid.
Kontakti loomisel on väga oluline roll mittesõnalisel ehk mitteverbaalsel suhtlemisel (kõnekeeles kehakeelel). See, kuidas inimene kasutab suhtlusel oma keha liigutusi, kõne tempot, intonatsiooni jt. hääle omadusi, määrab tegeliku tulemuse. Mittesõnaline suhtlemine võib sõnu nii asendada, täiendada kui võimendada. Juba esimene omavaheline tervitus – pilkkontakt ja käepigistus -loovad partnerist esmamulje. Hea kontakti puhul hakatakse teineteise liigutusi peegeldama – kui üks võtab veeklaasi, teeb seda sageli ka teine. Need märgid kinnitavad – oleme ühel lainel ja meie vestlus edeneb avatuse ja usalduse õhkkonnas.
Kui vestluskaaslane räägib endast avatult ja siiralt ning tunneb end turvaliselt, on see suureks usalduse märgiks. Oma klientidele uusi töötajaid valides saame kandideerijatega sageli headeks tuttavateks – nad tunnevad, et võivad meid usaldada. Nii saame klientidele kandidaadi kohta ka täpsema ülevaate anda ja eksimise tõenäosus on selle võrra väiksem.
Seda soovitame ka teistele töötajaid valides – loobuge poole tunnistest formaalsest kiirkohtumisest. See annab vaid pinnapealse esmamulje. Minge olulisi inimesi värvates sügavamale, panustage aega ja energiat suhtlemisele.
Ka klientidega kohtudes on oluline usaldusväärne kontakt saavutada – et ta usaldaks meile kas uue töötaja leidmise või koolituse läbiviimise. Kui see õnnestub, tajume organisatsiooni ja selle vajadusi palju paremini kui paberilt ametikoha profiili lugedes. Sama on kõikides teistes läbirääkimistes – me soovime koostööd teha nende partneritega, kellega on mugav suhelda, keda usaldame ja kellega saame kõigest avatult rääkida.
Kui plaanime midagi rääkimata jätta, reedab meid eelkõige kehakeel. Olete vahel tabanud end mõttelt – huvitav, kõik jutt oli õige, aga midagi justkui ei klapi. Kui järele mõtlete, siis mõistate – sõnad ja kehakeel ei olnud kooskõlas.
Praktilisi soovitused kontakti loomiseks:
- Pane telefon jm ekraaniga seadmed vaikseks ja silma alt ära (seda võib teha enne kohtumist). Kui teed kohtumisel märkmeid, ütle seda kohe.
- Loo silmside (selleks võib olla vajalik tegelda endale tähelepanu tõmbamisega, nt köhatus, koputus, tema nime nimetamine vms). Kui silmsidet ei teki, siis see viitab kontakti mitte saavutamisele.
- Tervita selge hääle ja rõõmsa näoilmega, kui sulle mugav ja olukorda sobiv – ulata terekäsi.
- Tutvusta ennast ja vajadusel küsi või täpsusta teise inimese nime. Kui tutvustad end väga ametlikult, teeb seda ka sinu vestluskaaslane. Kui ütled midagi isiklikumat, avab ka teine ennast (nt. „Ootasin suure huviga võimalust teiega tuttavaks saada“.)
- Ole positiivne ja pigem energiline, aga kindlasti mitte kiirustav. Paus kannab ka elus, mitte ainult teatris.
- Kasuta situatsioonile kohaseid mittesõnalisi signaale: sobilik distants, vaba ja rahulik kehahoiak, keha suund suhtluspartneri poole, silmside (vaata talle silma aeg-ajalt või ka püsivamalt, kuid siiski mitte ainitiselt).
- Suhtlusvalmiduse suurendamiseks kasuta nn. „ukseavajaid“ (nt „Kuidas sul läheb?“, teenindussituatsioonis „Kuidas saan kasulik/abik olla?“, tööintervjuul „ Mul on hea meel, et saame lähemalt tutvuda ja omavahel rääkida kõigest, mis puudutab teie kandideerimist antud ametikohale“, jne.).
Lisaks soovitatakse veel:
- Uuri kas ja kui palju tal kohtumiseks aega on (nt Ma tahaksin teiega veidi rääkida, ma usun, et meil läheks 10 minutit, kas teile sobiks praegu rääkida?). Kui kuuled, et tegelikult ta kiirustab, loobu jutuajamisest ja lepi kokku sobivam aeg. Enne kohtumise kokkuleppimist on hea ka selle kestvus eelnevalt kokku leppida.
- Algata head õhkkonda loov mõttevahetus (varasema tutvuse korral nt Kuidas sul nädalavahetus läks… Mis sul on praegu pooleli vms).
- Tee kokkulepped (nt kas ütleme sina või teie, kui kaua on meil kummalgi aega, kas istume või seisame, kas söömine ja/või joomine sobib, kas võin teha märkmeid, kas hoiame üksteise konfidentsiaalsust ehk kas ja mida räägime meie kohtumisest teistele, kas kasutame vestluse ajal ekraaniseadmeid jms.)
- Nimeta oma teema või meenuta seda, kui see on teil juba kõneks olnud (Me kohtume selleks, et arutada arenguvestluste koolituse ülesehitust ja seda, kuidas vestlusel tehtud kokkuleppeid ühtsesse vormi kirjutada.)
Artiklis on kasutatud Eesti Suhtlemistreenerite Ühingu poolt loodud Vikipeedias avaldatud artiklit. Huvi korral loe juurde siit
