Personaliotsing pakub ikka toredaid kohtumisi ja 2 tunnise tööintervjuu ajal saan sageli ka ise targemaks.
Selle teema sain kandidaadilt, kui küsisin tema kogemuse kohta – kuidas hoida pidevas ajasurves töötades suhtlemist oma alluvatega piisavana, et olulised probleemid ja võimalused ei jääks märkamata.
Tema kogemus oli selline: ta oli igaks nädalaks planeerinud 30 minutit igale alluvale. Tavaliselt on juhil 5-8 otsest alluvat, selle aja peab leidma. See kohtumine ei jää mitte kunagi ära. Seda nihutas ta vaid siis, kui oli väliskomandeeringus. Siis lepiti kokku teine aeg. Kindlasti oli see silmast silma rääkimine, kui oli pikem komandeering, siis Skype vestlus. Ta rõhutas, et oluline oli inimest näha. See, kuidas inimene räägib, ütleb rohkem kui sõnad, mida ta ütleb.
30 minutit jagunes suures plaanis kaheks – algul rääkis alluv kõigest, mis tema jaoks oli sel nädalal olnud olulist. See puudutas nii tööga toimetulekut, koostööd töökaaslastega, klientidega, tema enda alluvatega. Alluv rääkis nii õnnestumistest kui probleemidest, raskustest. Siis on koht küsida, kuidas ta plaanib lahendada, edasi liikuda, toime tulla. Kui vaja, pakkuda tuge ja abi. Kindlasti toetada ja tunnustada, see annab jaksu. Ja siis oli aeg juhil rääkida – millised on tema plaanid järgmiseks nädalaks, mis on kiiret/uut tulemas, milline on juhi enda vaade kuuldule.
Soovisin seda kogemust kindlasti jagada, sest ettevõtted planeerivad sügiseks arenguvestlusi. Ja ikka on samad jutud – no mis see üks kord aastas rääkimist annab. Ei annagi. Juht peab oma töötajatega pidevalt rääkima. Kuid aastas kord tehakse üldine kokkuvõte ja seatakse suuremad eesmärgid. Just iganädalased vestlused aitavad neid eesmärke saavutada.
Loe veel:
Milline on hea juht?
Kas suhtlemisoskus on õpitav või jumala and?
*pilt pärineb www.dreamstime.com
