Viimastel nädalatel on tulnud mitmeid uudiseid, et ettevõtted on muutmas kodukontori-kontori kasutamise tingimusi töötajate jaoks. Bolt on otsustanud, et töötajad peavad kontoris käima vähemalt kaks päeva nädalas ja nii mõnigi teine ettevõte on juba selle otsuse teinud või kohe tegemas. Hübriidtöö on see, mis on tulnud, et jääda.
Kui inimesed hakkavad taas kontoris töötama, toob see kaasa nii olulisi võimalusi kui ka väljakutseid juhtide jaoks. Hübriidtöömudelite rakendamise edus mängib olulist rolli emotsionaalne intelligentsus (EI) ja seda nii meeskondlikul kui ka juhtimistasandil. Tuleb kohaneda kahe erineva suhtlus- ja koostöövormi vahel – virtuaalne ja otsene sotsiaalne suhtlus.
Millega arvestada emotsionaalse intelligentsuse vaatenurgast, et meeskonnad oleksid tulemuslikud ka sellise muutuse keskmes? Siin on mõned mõtted:
Enesejuhtimise oskuse vajalikkus
- Hübriidtöö nõuab rohkem teadlikku enesejuhtimist, mis omakorda väljendub nii emotsionaalsetes reaktsioonides kui ka kõige praktilisemal moel oma aja juhtimises.
- Kõrge EI võimaldab mõista ka iseenda emotsionaalseid reaktsioone, olla eneseatdlikum ja jääda motiveerituks, teha pühendunult ning produktiivselt tööd ka muutuste olukorras.
- Eneseregulatsiooni oskus aitab toime tulla pettumus- või väsimustundega, mis võib kaasneda hübriidse töökeskkonnaga, eriti kui vaheldumisi tehakse kaugtööd ja kontoritööd.
Inimese tajumise (teadlikkus teistest) ja empaatia võime tähtsus
- Virtuaalses suhtluses on vahel keerulisem tajuda teise inimese kehakeelt, reaktsioone ja muid mitteverbaalseid vihjeid tema mõtete, tunnete kohta. See võib viia mittemõistmiseni ja koostöö halvenemisele meeskonnas.
- Emotsionaalne intelligentsuse kompetents empaatia, aitab juhil tõlgendada ja efektiivselt reageerida meeskonnaliikmete käitumisele. Eriti kriitiline on juhi jaoks empaatiavõime selleks, et mõista kolleegide stressoreid ja vajadusi – seda nii kodukontoris kui ka kontoris töötamisel, sh. muudatuste keerises. See on oluline läbipõlemise ennetamiseks ja muude vaimsete teemadega seotud murede ennetamiseks. Seega on oluline, et tänased juhid arendavad oma empaatiavõimet ning soovivad päriselt oma inimesi mõista.
Usalduse loomise teadlikud tegevused
- Inimestevahelist usaldust ja usaldust meeskonnas on raskem luua eemalt, kuid see on hübriidkeskkonnas hädavajalik. Kõrge emotsionaalse intelligentsusega juhid näitavad ise ja aitavad ka meeskonnaliikmetel välja näidata oma haavatavust, autentsust ning suhelda kolleegidega läbipaistvalt kasvatades selle läbi suuremat usaldust meeskonnas.
- Kui juhid toetavad nii oma inimeste professionaalset kui ka isiklikku arengut, on innustavateks liidriteks, siis kasvatavad nad meeskonna usaldust ja ühtekuuluvustunnet. Fookuse oma inimeste arendamisele panevad kindlasti kõrge emotsionaalse intelligentsusega juhid.
- Ja samuti on oluline, et juht looks võrdse kohtlemise meeskonnas. Emotsionaalselt intelligentsed juhid loovad kaasava kultuuri, edendades võrdsust terves meeskonnas, olenemata sellest, kas keegi on kaugel või kohapeal.
Kohanemisvõime olulisus
- Kohanemisvõime on üks olulisemaid muutustega toimetuleku mehhanisme. Muudatuste keerises on inimesed emotsionaalsed, ärevil ja ratsionaalse aju mõtete kõrvale tulevad tugevalt signaalid meie emotsionaalsest ajust.
- Oluline on ka juhina mõelda, kuidas toetada oma inimeste kohanemist muutuvate oludega, kasvatada paindlikkust ja näha võimalusi ning lahendusi, mitte takistusi. Tark on juhil endalt küsida: „Millist tuge vajab meeskond, et ebakindlas keskkonnas toime tulla?“
- Hübriidtöö nõuab valmisolekut kohaneda, olla paindlik ja õppida uusi oskusi. Emotsionaalne intelligentsus toetab kasvu mõtteviisi, aidates inimestel jääda positiivseks ja keskenduda nii isiklikule ja meeskonna arengule läbi võimaluste loomise.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kõrge emotsionaalne intelligentsus kogu meeskonnas – ja eriti juhtide seas – on muutuvas töökeskkonnas ülioluline, mida teadvustada ja mille arendamisele tähelepanu pöörata. Emotsionaalse intelligentsuse kompetentside arendamine parandab inimeste omavahelist suhtlust, soodustab kaasatust ja toetab heaolu, aidates lõppkokkuvõttes tunda end produktiivsena, motiveerituna ja jätkusuutlikuna ka muutuvates ja kohanemist nõudvates olukordades.
