On ju tuttav olukord – keegi survestab sind teatud viisil käituma. Sa saad aru, et see, mida sinult oodatakse, on kõik väga õige ja mõistlik, kuid on sisemine tõrge teise tahtmise järgi teha? Mida tugevam on väline surve, seda suurem on sisemine tõrge – nagu füüsikas!
Miks minakaitse meile vajalik on?
- Kui ma igaühe arvamuse järgi teen, siis olen nagu tuulelipp. Ma kaotan end täiesti ära. Seda juhtub päris tihti inimestega, kes soovivad kõikidele meele järgi olla ega julge mõeldagi sellele, mida ma siis ise tähtsaks pean ja oma elult soovin.
- Kui mulle on teatud seisukohad omased ja ma neid ka välja ütlen ning vajadusel kaitsen, teavad ka teised, millega nad peavad arvestama. Iseendaks jäädes annan teistele võimaluse õppida mind tundma ja minuga arvestama. Kui pidevalt oma seisukohti muuta, tekitab see teistes segadust.
Mõned kaitsed on toetavad:
- Ebameeldivast rollist või tegevusest loobumine
Kui ei meeldi teistele ülesandeid anda ja nende täitmist kontrollida, on õige juhi rollist loobuda. Juht peab toime tulema lisaks enda tunnetele ka alluvate tunnete juhtimisega. Kui see ei sobi, ei pea seda tegema. Pigem üks tugev spetsialist kui ebaõnnestunud juht.
- Väljatõrjumine
Pinget või rahutust tekitava impulsi välja surumine teadvusest – inimene unustab ära tema jaoks ebameeldivad teated, sündmused, vastumeelsed rollikohustused. Mina tean endast – kui midagi kriibib hinge, vajan ma 2-3 päeva, et see endast välja saada. Et enam poleks rõhuvat tunnet. Ka tean ma, et sageli vajan selleks inimest, kellega neist asjust rääkida. On neid, kes peavad ebameeldivad asjad enda peas selgeks mõtlema. Oluline on, et teaksid, kuidas endaga toime tuled ja seda vajadusel teadlikult kasutaksid.
Mõned võivad olla toetavad, aga ka kahjulikud:
- Kompensatsioon on püüd jagu saada oma puudustest. See algab siis, kui inimene mõne oma puuduse tõttu alaväärsust tunneb. Kõik on hästi, kui hakkad oma puudustega toimetulekuks midagi endas arendama, muudad oma harjumusi või tõekspidamisi ( et olla paremas füüsilises vormis, alustad treeningutega; et tulla toime suure kehakaaluga hakkad teadlikult toituma ), kuid sellega on lihtne üle pingutada (tervisespordi asemel tulemustele orienteeritud võistlussport, mis terviseprobleemideni viib; kehakaalu kontrollimiseks näljutamine, jne.). Hoopis kehv on kompensatsioon siis, kui oma nõrkusi hakatakse kompenseerima kas teiste maha tegemisega, (miks muidu mõned teistest armastavad halba rääkida – et end paremana näidata) või ebatervislike eluviisidega (et olla mehelikum hakkavad noormehed suitsetama – sellega tulevad nad toime, see on lihtne viis olla päris „meestele“ sarnasem).
On neid, mis pärsivad meie kohanemist muutuvate olukordadega ja võtavad võimaluse enesearendamiseks:
- Eitamine – kui häirivalt mõjuvad asjad meie mälust ise ei kao, siis eitame nende tähtsust või ütleme, et neid pole olemas. Mõnikord hakkame nende mitteolemasolusse isegi uskuma. Kui ma millegagi hakkama ei saa, ütlen, et seda polegi vaja ja loobun enda arendamisest. Vahel on vaja mugavustsoonist end ise välja lükata, et eluga/elus edasi liikuda.
- Ülekandmine ehk projektsioon on katse salata maha alateadvuses leiduvad kuid teadlikule “minale” vastuvõetamatud omadused või vajadused, kleepides neid külge teistele inimestele. Klassika on oma saamatust teiste arvele kirjutada, kui ise hakkama ei saa, on teised süüdi. Minu ebaõnnestumise põhjused on alati väljaspool mind. Just sellist mina kaitsemehhanismi kohtame me tööintervjuudel sageli.
Minakaitsest ei pea loobuma. Psühholoogiline kaitse on üks põhilisi psüühika tööprintsiipe ja sellest polegi võimalik päriselt loobuda. Kaitse mõistlik kasutamine on tegelikult sageli vajalik psüühilise tasakaalu hoidmiseks. Oluline on kaitsevõtteid teadvustada, neid iseenda käitumises ära tunda ja õppida kaitset teadlikult reguleerima. See annab ka võimaluse teiste käitumise tagamaid mõista.
