On
ju tuttav olukord – keegi survestab sind teatud viisil käituma. Sa saad aru, et
see, mida sinult oodatakse, on kõik väga õige ja mõistlik, kuid on sisemine
tõrge teise tahtmise järgi teha? Mida tugevam on väline surve, seda suurem on
sisemine tõrge – nagu füüsikas!
Miks minakaitse
meile vajalik on?
- Kui ma igaühe arvamuse
järgi teen, siis olen nagu tuulelipp. Ma kaotan end täiesti ära. Seda
juhtub päris tihti inimestega, kes soovivad kõikidele meele järgi olla ega
julge mõeldagi sellele, mida ma siis ise tähtsaks pean ja oma elult
soovin. - Kui mulle on teatud
seisukohad omased ja ma neid ka välja ütlen ning vajadusel kaitsen, teavad
ka teised, millega nad peavad arvestama. Iseendaks jäädes annan teistele
võimaluse õppida mind tundma ja minuga arvestama. Kui pidevalt oma seisukohti
muuta, tekitab see teistes segadust.
Mõned kaitsed on toetavad:
- Ebameeldivast
rollist või tegevusest loobumine
Kui
ei meeldi teistele ülesandeid anda ja nende täitmist kontrollida, on õige juhi
rollist loobuda. Juht peab toime tulema lisaks enda tunnetele ka alluvate
tunnete juhtimisega. Kui see ei sobi, ei pea seda tegema. Pigem üks tugev
spetsialist kui ebaõnnestunud juht.
- Väljatõrjumine
Pinget või rahutust tekitava
impulsi välja surumine teadvusest – inimene unustab ära tema jaoks ebameeldivad
teated, sündmused, vastumeelsed rollikohustused. Mina tean endast – kui midagi
kriibib hinge, vajan ma 2-3 päeva, et see endast välja saada. Et enam poleks
rõhuvat tunnet. Ka tean ma, et sageli vajan selleks inimest, kellega neist
asjust rääkida. On neid, kes peavad ebameeldivad asjad enda peas selgeks
mõtlema. Oluline on, et teaksid, kuidas endaga toime tuled ja seda vajadusel
teadlikult kasutaksid.
Mõned
võivad olla toetavad, aga ka kahjulikud:
- Kompensatsioon on
püüd jagu saada oma puudustest. See algab siis, kui inimene mõne oma
puuduse tõttu alaväärsust tunneb. Kõik on hästi, kui hakkad oma puudustega
toimetulekuks midagi endas arendama, muudad oma harjumusi või
tõekspidamisi ( et olla paremas füüsilises vormis, alustad treeningutega;
et tulla toime suure kehakaaluga hakkad teadlikult toituma ), kuid sellega
on lihtne üle pingutada (tervisespordi asemel tulemustele orienteeritud
võistlussport, mis terviseprobleemideni viib; kehakaalu kontrollimiseks
näljutamine, jne.). Hoopis kehv on kompensatsioon siis, kui oma nõrkusi
hakatakse kompenseerima kas teiste maha tegemisega, (miks muidu mõned
teistest armastavad halba rääkida – et end paremana näidata) või
ebatervislike eluviisidega (et olla mehelikum hakkavad noormehed
suitsetama – sellega tulevad nad toime, see on lihtne viis olla päris
„meestele“ sarnasem).
On
neid, mis pärsivad meie kohanemist muutuvate olukordadega ja võtavad võimaluse
enesearendamiseks:
- Eitamine – kui
häirivalt mõjuvad asjad meie mälust ise ei kao, siis eitame nende tähtsust
või ütleme, et neid pole olemas. Mõnikord hakkame nende mitteolemasolusse
isegi uskuma. Kui ma millegagi hakkama ei saa, ütlen, et seda polegi vaja
ja loobun enda arendamisest. Vahel on vaja mugavustsoonist end ise välja
lükata, et eluga/elus edasi liikuda.
- Ülekandmine ehk projektsioon on
katse salata maha alateadvuses leiduvad kuid teadlikule “minale”
vastuvõetamatud omadused või vajadused, kleepides neid külge teistele
inimestele. Klassika on oma saamatust teiste arvele kirjutada, kui ise
hakkama ei saa, on teised süüdi. Minu ebaõnnestumise põhjused on alati
väljaspool mind. Just sellist mina kaitsemehhanismi kohtame me
tööintervjuudel sageli.
Minakaitsest ei
pea loobuma.
Psühholoogiline kaitse on üks põhilisi psüühika tööprintsiipe ja sellest polegi
võimalik päriselt loobuda. Kaitse mõistlik kasutamine on tegelikult sageli
vajalik psüühilise tasakaalu hoidmiseks. Oluline on kaitsevõtteid teadvustada,
neid iseenda käitumises ära tunda ja õppida kaitset teadlikult reguleerima. See annab ka võimaluse teiste käitumise
tagamaid mõista.