On aeg mõiste „intervjuu“ asendada sõnaga „töövestlus“. Intervjuu tähendab ju, et üks küsib ja teine vastab. Kui me uut töötajat valides teeme küsimuste – vastuste vooru, siis me tegelikkuses ei saa mingilgi viisil kandidaati tundma õppida.
Kes on intervjuul käinud, teab, et vastab nii nagu küsitakse. Eesmärgiks on ju saada see töökoht, mitte ennast avada. Just sellistes olukordades on inimese minakaitse eriti tugev, räägitakse asjast, vastatakse küsimustele ja oma isiklikud üleelamised, hirmud, ebakindlused jäävad peidetuks. See, kuidas jutuajamine läheb, sõltub intervjuu juhtija hoiakust ja suhtlusoskustest.
Teine lähenemine, mille ma juba ammu olen selja taha jätnud: käime vestlusel läbi kogu karjääri a´la mis sa seal tegid, miks lahkusid. Kui me vaatame kandidaadi kogemusi üksikute töölõikudena, jääb mõistmata tervik. Tema arengutee, kogemuste lugu, kuidas ta isiksusena küpses, millistest õppetundidest on targemana edasi läinud jne.
Et otsustada kandidaadi sobivuse üle, on vaja mõista teda isiksusena ning kuhu ta soovib oma karjääris jõuda, miks just see talle oluline on. Milliseid väärtusi ta kannab, kuidas need tööalastes suhetes väljenduvad. Me peame mõistma milliste tööalaste olukordadega on ta toime tulnud, millised tema tugevused on teda toetanud ja millised on arenguvajadused. Väga oluline on, et kandidaat ise avaks end töövestluse ajal järjest sügavamal tasandil.
Coachiva töövestluse ettevalmistamisel on oluline läbi mõelda olulised teemad ja valdkonnad, millest on kindlasti vaja rääkida. Sellel vestlusel ei kasutata ettevalmistatud küsimusi, need kasvavad välja kandidaadi jutust. Coachiva töövestluse juhtimine nõuab vestluse läbiviijalt täielikku keskendumist ja „kuulamist kolmanda kõrvaga“, just nii nagu coachid kuulavad. Kui kuuled sõnu sõnade sees, tabad nüansse ja saad võimaluse nende kohta juurde küsida, muutub vestlus sügavaks isiklikuks kohtumiseks.
Vestluse läbiviija kuulab kandidaati täieliku pühendumisega, täpsustab, peegeldab ja teeb märkmeid, et vajadusel kuuldut täpsustada. Muidugi seab see intervjueerijale suure väljakutse. Ta ei saa lähtuda kindlatest ette antud küsimustest, vaid peab juhtima vestlust kandidaati kuulates talle soovitud suunas.
Selles vestluses on mõlemad võrdsed partnerid, luuakse usalduslik suhe mõnusa sissejuhatusega ja lepitakse kokku intervjuu eesmärk – mõista kandidaadi ootusi uuele tööle, tema motivatsiooni, isiksuslikke omadusi, tööalaseid oskusi ja kogemusi ning ka arenguvajadusi. See häälestab kandidaati endast avatumalt rääkima. Ta mõistab, et eelkõige on tema õnnestumine oluline, siis on rahul ka teda palganud ettevõte.
Loomulikult annab intervjueerija kandidaadile ametikohast, meeskonnast jm. olulisest põhjaliku ülevaate, kuid seda pigem vestluse lõpul. Nii on hea kandidaadi öeldut ja ettevõtte poolt pakutavat võrrelda ning koos kandidaadiga arutada, kas see on tema jaoks sobiv ametikoht.
Kandidaat on ise oma elu ekspert, tema teab, mida ta päriselt tahab ja tänu millele ta selle saavutab, mitte tööandja poolne vestluse läbiviija ei saa selle üle otsustada. Sageli ei ole kandidaadid piisavalt eneseteadlikud, coachiv töövestlus aitab neil suurendada selgust iseenda soovidest ja potentsiaalist.
Coachiv töövestlus jätab kandidaadile hea tunde ka siis, kui ta tööpakkumist ei saa. Sest ta on ära kuulatud ja mõistetud. Kuna kandidaat endast, oma soovidest, mõtetest jm. avatult räägib, on ka intervjueerijal lihtne valikuotsust teha.
Coachiva töövestluse tulemusena saab kandideerija iseendast teadlikumaks. Tänu sellele oskab ta edaspidi teadlikumaid karjäärivalikuid teha ja ennast arendada. Kui ta ei saa ka seda töökohta, teab ta, mida peab tegema, et edaspidi kandideerimisel edukas olla.
Oleme Tammiste Personalibüroos kogenud, et sellisel viisil töövestlusi läbi viies saame luua väärtust nii oma kliendile kui ka töö otsijale.
Soovid ka osata läbi viia coachivat töövestlust? Tutvu meie coachiva töövestluse koolitusega. Koolitusel õpid läbi teooria ja praktiliste harjutuste töövestlust ette valmistama, usalduslikku õhkkonda looma ning läbi oskuslike küsimuste kandidaati avama. TUTVUN KOOLITUSEGA
Loe veel sarnasel teemal:
Mis on tööintervjuu eesmärk?