Praegu on väga keeruline aeg paljudel ettevõtetel. Ja samamoodi on keeruline aeg ka nii töötajatel, tööotsijatel kui ka neil, kes värbavad. Kirjutan värbamisvaldkonna spetsialisti vaatenurgast kandideerijatele ja soovin anda praegusele olukorrale veidi teistsuguse fookuse läbi emotsionaalse intelligentsuse(EI), et siit saaksid mõtteainet nii tööotsijad kui ka tööandjad.
Olenemata ajast on kandideerimisprotsess kandideerijale ikka stressirohke ja emotsionaalselt kurnav, kuid varem või hiljem õnnestub silma jääda ja sobiv töö leida. Tänane reaalsus on see, et tööotsijad on turul väga palju ja enamikele konkurssidele kandideerib massiliselt soovijaid. Ettevõtetel kulub palju aega, et neid avaldusi läbi töötada ja kohtuda sobivate inimestega, vastused venivad ja protsess on pikk ja vastuse ootaja aeg tundub eriti pikk. Palju tuleb kandideerijatel kogeda ka äraütlevaid-vastuseid ning seda korduvalt. See tekitab pettumust ning aja jooksul hakkab kaduma enesekindlus ja -usk. Kui ootame vastuseid tööandjatelt, loodame, et meie pingutused saavad vääriliselt tasutud ja meie oskusi hinnatakse õiglaselt. Kuid selleks, et säilitada rahu ja hoida fookust, on oluline mõista, mis on kandidaadina meie kontrolli all ja mis mitte, sest siis suudame keskenduda sellele, mis on päriselt oluline.
Emotsionaalse intelligentsuse (EI) teaduspõhisest vaatest on iga olukord neutraalne, meie emotsionaalne aju annab sellele emotsiooni juurde, kas negatiivse või positiivse ning see hakkab mõjutama meie edasist käitumist ning otsuseid ja kui saame positiivse info, siis see stimuleerib meie emotsionaalset aju, et liiguksime edasi, oleme avatumad ja valmis muudatustega kaasa minema. Negatiivne info tekitab meis muret, tajume ohtu ja reageerime vastavalt, distantseerime ennast psühholoogiliselt sellest olukorrast. Siit jõuame tagasi algusesse, järjekordse äraütleva-vastuse saamine konkursil on neutraalne olukord, me ise anname sellele juurde emotsiooni. Selleks, et paremini sellega toime tulla ning positiivset suhtumist hoida, saame kandideerija rollis mõelda, mis on minu kontrolli all ja mis mitte?
Ka Barbara L. Fredrickson on toonud oma uuringus välja, et positiivsete emotsioonide kogemine aitab inimesed edule lähemale viia.
Mida ma saan kontrollida?
- Sõnu ja seda, kuidas ma kirjutan ning suhtlen
Kui panen kokku oma CV-d ja motivatsioonikirja, saan otsustada, kuidas tuua välja oma karjääris just konkreetse ametikoha vaatest oluline, et ka tööandja saaks aru minu oskustest. Samuti saan läbi mõelda, kuidas ma räägin töövestlusel oma varasemast kogemusest ja väldin negatiivseid hinnanguid. - Mõtteviisi
Ma saan valida positiivse ja avatud mõtteviisi. Selle asemel, et muretseda iga äraütleva vastuse või vea pärast, võin keskenduda sellele, mida ma sellest protsessist õppida ja järgmine kord paremini teha saan. Positiivne mõtteviis aitab mul säilitada enesekindlust ja keskenduda oma tugevustele. - Kuidas ma suhtun iseendasse
Kriitilise tähtsusega on enesekindlus ja lugupidav suhtumine iseendasse, kuid vältida tuleb liigset enesekindlust või arrogantsust. Positiivse sisemise dialoogi hoidmine aitab hoida motivatsiooni, isegi siis, kui protsess venib või tuleb tagasilööke. - Energia suunamist õigesse kohta
Selle asemel, et kulutada aega ja energiat pettumuse väljendamisele peale negatiivset vastust, saan keskenduda tegevustele, mis tõstavad minu võimalusi, näiteks oma oskuste täiendamine, võrgustike loomine ja ümberõppe võimaluste leidmine. - Kuidas ma õpin ja liigun edasi ebaõnnestumistest
Iga tagasilöök annab mulle võimaluse kasvada. Selle asemel, et heituda, võin analüüsida, mis ei töötanud, ning teha sellest järeldusi edaspidisteks kandideerimisteks.
Mida mina kontrollida ei saa?
- Kliendi otsust ja vastust mulle
Kuigi me võime jätta endast parima võimaliku mulje kandideerimisel, ei saa me kontrollida, kuidas tööandja meie profiili hindab ega seda, millal nad vastavad. Emotsionaalse intelligentsuse(EI) vaatenurgast on oluline mõista, et otsus ei pruugi olla seotud minu oskuste või väärtusega, vaid paljude teiste teguritega. - Teiste kandidaatide käitumist
Ma ei saa kontrollida, milline on teiste kandidaatide profiil või millised on värbajate isiklikud eelistused. See, kuidas keegi tajub meie oskusi või isiksust, võib sõltuda nende enda arusaamadest ja vajadustest, mitte meie tegelikest võimetest. - Organisatsiooni reegleid ja prioriteete
Tööandjad võivad kandidaadi valikul arvesse võtta ka sisepoliitilisi kaalutlusi, meeskonna vajadusi ja muid tegureid, mis ei pruugi meile teada olla. Ja protsessi jooksul võivad ka organisatsiooni vajadused muutuda, näiteks ootamatult katkestatakse üldse värbamisprotsess või otsustatakse, et profiili on vaja täielikult muuta. - Tööandja ajalist vaadet
Näiteks võib tööandjal olla vaja täita uusi rolle kiiresti või nad võivad otsustada protsessi venitada.
Kokkuvõttes on oluline meeles pidada, et me ei saa kontrollida kõike, kuid saame valida, kuidas me end sellistes olukordades tunneme ja reageerime. Emotsionaalne intelligentsus(EI) aitab meil toime tulla ebakindluse ja ootustega ning valmistab meid ette mitte ainult edukaks kandideerimiseks, vaid ka pikaaegseteks ja püsivateks suheteks ning organisatsiooni eduks. Ja peame meeles pidama, et rollid elus muutuvad, need kes on täna tööotsija rollis, võivad homme olla tööandja rollis ja vastupidi.
Kasutatud allikad: Barbara Fredrickson, The Role of Positive Emotions in Positive Psychology
P.s. Kas sa teadsid, et Tammiste on ainus värbamis- ja koolitusettevõte Eestis, kes pakub Genos emotsionaalse intelligentsuse hindamis- ja arendustööriistasid? EI on võtmetähtsusega kompetents, et arendada ja hoida oma inimesi ning tuua ettevõttesse kasu ja kasv. Kui soovid lähemalt kuulda, kuidas värbamisel kasutada emotsionaalset intelligentsust, võta minuga ühendust! ilona@tammistepersonal.ee
