Kas olete tundnud, et mõne inimesega tekib väga hea klapp –
te mõtlete ja käitute sarnaselt. Kui on vaja
otsustada, siis liigute otsuseni sarnast teed pidi – kas kiirelt, kindlalt ja
iseseisvalt või pigem analüüsides, kaheldes ja tuge otsides. Või kui mõtlete
enda suhtlemisvajadusele – kas teile sobib üksi töötamine, oma asja ajamine või
vajate just pidevat suhtlemist, inimestega lävimist ning koosolemist? Lihtsam
on suhelda inimesega, kes on meiega sarnane. Keerulisem on siis, kui teisele
inimesele omane käitumine on meie omast erinev.
Mis siis paneb inimest ühel või teisel viisil käituma? DiSC käitumisprofiil annab sellele väga
lihtsalt mõistetava selgituse. Inimesed tajuvad keskkonda enda ümber ja
iseennast selles keskkonnas erinevalt. On inimesi, kes soovivad ümbritsevat
mõjutada – olla otsustamises osaline, öelda oma arvamus alati välja,
kontrollida olukorda ja tunda, et nendest sõltub. Ja inimesi, kes pigem
kohanduvad keskkonnaga – nõustuvad tehtud otsustega, planeerivad enda tegevused
ümber vastavalt teiste soovidele. Nad mõtlevad, et
nende tegevusest palju ei sõltu. Ühed tajuvad keskkonda soodsana ja teised
pigem ebasoodsana – keskkond kas soodustab nende tegutsemist või pigem
takistab. Kui me saame aru, kuidas inimene tajub keskkonda enda ümber ja
iseennast selles, siis saame ka paremini aru miks ta just sel viisil käitub. käitub nii nagu ta käitub.
Teades, milline on suhtluspartnerile omane käitumisstiil,
saame teadlikult valida sobiva viisi temaga suhtlemiseks. Selleks, et edukalt
suhelda, suurepäraseid meeskondlikke tulemusi saavutada, ei pea me olema sarnased.
Me peame oskama erinevustega arvestada ja neid ära kasutada.
DiSC
käitumisprofiilist tulenevad 4 erinevat käitumisstiili – domineeriv,
sotsiaalne, stabiilne ja analüüsiv. Kõigile neile on omased teatud
käitumisviisid, mis on silmale näha ja kõrvale kuulda. Käitumine on see, mis
paistab välja. See, mida inimene tunneb või mõtleb, väljendub tema tihti
käitumises.
Mõned näited. Sotsiaalse
käitumisstiiliga inimene naudib tähelepanu, ta soovib olla otsustajate
ringis, mõjutada kaaslasi ning saada tunnustust. Tema suurimaks hirmuks on
jääda tahaplaanile. Kui minu kolleegiks on kõrge sotsiaalse käitumisstiiliga
inimene, siis saavutan temaga hea koostöö läbi suhtlemise, kaasamine ja
tunnustamise. Seevastu analüüsiva
käitumisstiiliga inimese jaoks ei oma suhtlemine ja tähelepanu temale
väärtust. Tema soovib fakte, andmeid, aega analüüsiks, põhjalikkust. Tema
suurimaks hirmuks on vead ja seeläbi tulemuse kvaliteedi langus. Temaga
saavutan parima koostöö, kui ma ei keskendu niivõrd suhtlemisele, kui
konkreetsusele ja korrektsusele info osas. Kui tema peab jõudma üksi otsuseni,
siis see võib väga kaua aega võtta. Vahel võib see osutuda piiravaks teguriks –
kui ei ole aega, on vaja kiireid otsuseid ja kiiret tegutsemist.
DiSCi teadmisest on väga palju praktilist kasu ka
müügikäitumises. Kui kliendiks on kõrge domineeriva
käitumisstiiliga inimene, kelle esmaseks vajaduseks on kontrolli omamine,
otsustamisvõimalus ja ta on kiire tegutseja, siis on mõistlik sellega
arvestada. Ta peab saama küsida, oma arvamust avaldada ja pakkumised temale
peavad olema pigem lühikesed, konkreetsed. Stabiilse
käitumisstiiliga inimese jaoks on oluline väga hea koostöö, stabiilsus ja
head suhted. Kui kliendiks on stabiilse käitumisstiiliga inimene, siis tema
hindab pikaajalist koostööd ja et ta saaks oma partneri peale kindel olla. Ta
soovib, et koostööga oleksid kõik rahul.
Olen läbi viinud palju meeskonnakoolitusi,
mis on üles ehitatud DiSC mudelile. Koolitusel õpivad osalejad DiSCi
mudelit põhjalikumalt tundma ja iga osaleja saab enda profiili. Teades iseenda
käitumist, saame seda vastavalt vajadusele kohandada oma suhtlemispartnerile.
Koolitusel jagavad meeskonnaliikmed iseenda profiile oma kolleegidega. Tekib
suurem teineteisemõistmine – saadakse aru, miks üks või teine just nii käitub.
DiSCi teadmine on väga praktiline – läbi DISCi rakendamise muutub
suhtlemine meeskonnas efektiivsemaks, kliendisuhted on tulemuslikumad ja
eraelulised suhted saavad uue kvaliteedi.
Tutvu DiSC käitumisprofiiliga.
Loe veel:
Kuidas DiSC testi personalitöös kasutada?
Kuidas arenguvestlustest meeskondlik eesmärk teha?