Kui hakkasin valmistuma kutse taotlemiseks, küsisid nii mitmedki – milleks sulle kutse? Annab see midagi juurde? Teenid sa tänu sellele rohkem? Kõikidele nendele küsimustele on aus vastus „ei“. Ma pole veel kogenud, et koolitaja valikul oleks eelduseks kutse olemasolu. Veel vähem saaksin oma koolituste eest tänu kutse olemasolule suuremat hinda küsida.
Kutse taotlemine oli põhimõtte küsimus
Soovisin oma pädevust hinnata ja ametlikult vormistada. Kui konverentsil tutvustatakse mind kui „tippkoolitajat“, siis tahan tunda, et see pole reklaamitrikk vaid see vastab ka tõele. Pean väga oluliseks, et koolitajate turg oleks korrastatud. Et koolituste tellijatel oleks võimalus koolitaja valikul millelegi toetuda, peaksid kõik koolitajad oma pädevust hindamiskomisjonil hinnata laskma.
Mulle on väidetud, et koolitust ei vii läbi kutsetunnistus, vaid ikka koolitaja. Ega maja ehita ka tunnistus kutse omamise kohta, ikka selle kutse omaja. Muidugi tänu oma teadmistele ja oskustele. Nii peetakse kutse olemasolu ainumõeldavaks ja selgeks nõudeks nii ehituses kui ka muudes „kõvades“ valdkondades. Oleme personaliotsinguid tehes erinevate kutsestandarditega tutvunud, neile tuginedes koostanud ametijuhendeid ja kutse olemasolu kontrollinud ka kandidaatidel.
Sama peaks olema ka koolitajatega. Selles töös on lisaks oskusele koolitust professionaalselt läbi viia väga oluline isiksuslik sobivus koolitusel osalejatega. Siiski peaks koolitaja valikul üheks kriteeriumiks olema täiskasvanute koolitaja kutse olemasolu. Uskuge, seda kutset ei anta niisama lihtsalt!
Kuidas kutset antakse?
Kutse taotlemiseks peab koolitaja koostama kutsestandardi põhise portfoolio, kus ta annab kutsekomisjonile väga põhjaliku ülevaate oma ettevalmitusest, läbiviidud koolitustest ning teeb põhjaliku eneseanalüüsi, milles peab tõendama kompetentside olemasolu konkreetsete näidetega.
Mõned näited üldistest kompetentsidest, mida peab tõendama ja mille olemasolu hinnatakse:
- teema/valdkonna/aine valdamine, kursis olek uuenduste, teaduspõhisuse ja parimate praktikatega;
- täiskasvanukoolituse põhiprintsiipide teadmine ja oskus arvestada täiskasvanud õppija eripäradega;
- eetilistest normidest ja konfidentsiaalsusnõudest kinni pidamine;
- õppijale tagasiside andmine kogu koolitusprotsessi vältel.
Lisaks tuleb veel tõendada näiteks selliste kompetentside olemasolu:
- õppeprotsessi ettevalmistamine;
- õppekava koostamine lähtuvalt sihtgrupi õpivajadusest;
- koolituse metoodika ja sisu ettevalmistamine;
- õppematerjalide loomine vastavalt koolitusprogrammile;
- õppeprotsessi läbiviimine jne.
- Kõik kompetentsid tuleb kutse taotlemiseks tõendada konkreetsete näidetega. Mina lisasin erinevaid pakkumisi, koolitusprogramme, koolitusmaterjale, jne.
Kutse taotlemisel on mitu etappi – esialgu dokumentide põhjal, seejärel tõenduspõhisel intervjuul kolmeliikmelises hindamisgrupis. Kui kutse taotleja suudab kõikide kompetentside olemasolu tõendada, teeb hindamisgrupp kutsekomisjonile ettepaneku anda taotlejale kutse. Kogesin, et hindamisel ollakse väga põhjalikud ja „läbi sõrmede“ ei vaadata, see pole formaalne. Vaid väga sisuline hinnang koolitaja pädevusele.
Alates 2017. aastast kehtivad uued täiskasvanu koolitaja kutsestandardid, mille kohta leiate huvi korral põhjaliku ülevaate www.andras.ee.
Kus sa seda õppinud oled?
Lisaks üldistele teadmistele on teatud koolituste läbiviimiseks vajalik antud metoodika valdamine. Seda on võimalik omandada vastaval väljaõppel. Näiteks oleme meie Kadi Kuuskmanniga õppinud DiSC konsultandiks ja suhtlemistreeneriteks ja omame õigust nii DiSC koolitusi kui suhtlemistreeninguid läbi viia.
Hiljuti küsis minul klient: „Kus teie olete õppinud arenguvestluste koolituse läbiviimist?“ Nii peaks igalt koolitajalt küsima – kus sa oled seda õppinud, kuidas saan kindel olla, et sinu koolitus on hea.
Mõni aeg tagasi viibisin ise ühel koolitusel, kus koolitaja rääkis DiSCist ja sidus selle koleeriku, sangviiniku, melanhooliku ja flegmaatikuga. See on täiesti meelevaldne ja absoluutselt vale käsitlus! Hiljuti ütles klient, et nad on DiSC koolitust saanud ja nimetas sama koolitaja nime. Veel lisas, et kasutas mingit testi. No saab olla vaid üks test, mille raport on 23 lehekülge, mitte 3 lehekülge. DiSC koolitajal peab olema vastav väljaõpe. Muidugi, kui oled ise DiSC koolitusel osalenud, ikka võid sellest kogemusest rääkida. Kuid ise koolitust läbi viia selle põhjal veel küll ei saa.
Hindamiskomisjon küsis ka minult – kus sa olen õppinud täiskasvanuid koolitama, millel põhinevad sinu teadmised? Igaüks võiks koolitust tellides koolitajale samasuguse küsimuse esitada. Siis jäävad ära suhtlemistreeningud, mida viib läbi inimene, kes oskab videokaamerat käsitleda ja on täitsa meeldiv inimene. Ilma põhjaliku väljaõppeta ei saagi teada, milline tegelikult peab olema suhtlemistreening.
Muidugi on tähtis koolitaja sobivus inimesena
Kui koolitus algab, ei loe enam paber. Loeb see, mis sünnib sellel koolitusel. Kas koolitaja saab osalejatega kontakti, tekitab usaldust ja oskab teemat veenvalt esitada. Ja nii, et osalejatel sellest ka kasu oleks.
Koolitaja sobivust ja pädevust saad hinnata, kui kohtud temaga enne koolitust silmast-silma või vähemalt Skype’i teel. Kui ta sinule sobib ja sul tekib veendumus, et ta valdab teemat ja oskab seda sobival viisil õpetada, sobib ta ka sinu meeskonnale.