Kui hakkasin valmistuma kutse taotlemiseks, küsisid nii
mitmedki – milleks sulle kutse? Annab see midagi juurde? Teenid sa tänu sellele
rohkem? Kõikidele nendele küsimustele on aus vastus „ei“. Ma pole veel kogenud,
et koolitaja valikul oleks eelduseks kutse olemasolu. Veel vähem saaksin oma
koolituste eest tänu kutse olemasolule suuremat hinda küsida.
Kutse taotlemine oli
põhimõtte küsimus
Soovisin oma pädevust hinnata ja ametlikult vormistada. Kui konverentsil tutvustatakse mind kui
„tippkoolitajat“, siis tahan tunda, et see pole reklaamitrikk vaid see vastab
ka tõele. Pean väga oluliseks, et koolitajate turg oleks korrastatud. Et
koolituste tellijatel oleks võimalus koolitaja valikul millelegi toetuda, peaksid
kõik koolitajad oma pädevust hindamiskomisjonil hinnata laskma.
Mulle on väidetud, et koolitust ei vii läbi kutsetunnistus, vaid
ikka koolitaja. Ega maja ehita ka tunnistus kutse omamise kohta, ikka selle
kutse omaja. Muidugi tänu oma teadmistele ja oskustele. Nii peetakse kutse
olemasolu ainumõeldavaks ja selgeks nõudeks nii ehituses kui ka muudes
„kõvades“ valdkondades. Oleme personaliotsinguid tehes erinevate
kutsestandarditega tutvunud, neile tuginedes koostanud ametijuhendeid ja kutse
olemasolu kontrollinud ka kandidaatidel.
Sama peaks olema ka koolitajatega. Selles töös on lisaks oskusele koolitust
professionaalselt läbi viia väga oluline isiksuslik sobivus koolitusel
osalejatega. Siiski peaks koolitaja
valikul üheks kriteeriumiks olema täiskasvanute koolitaja kutse olemasolu.
Uskuge, seda kutset ei anta niisama lihtsalt!
Kuidas kutset
antakse?
Kutse taotlemiseks peab koolitaja koostama kutsestandardi
põhise portfoolio, kus ta annab kutsekomisjonile
väga põhjaliku ülevaate oma ettevalmitusest, läbiviidud koolitustest ning teeb
põhjaliku eneseanalüüsi, milles peab tõendama kompetentside olemasolu
konkreetsete näidetega.
Mõned näited üldistest kompetentsidest, mida peab tõendama
ja mille olemasolu hinnatakse:
- teema/valdkonna/aine valdamine, kursis olek
uuenduste, teaduspõhisuse ja parimate praktikatega; - täiskasvanukoolituse põhiprintsiipide teadmine
ja oskus arvestada täiskasvanud õppija eripäradega; - eetilistest normidest ja
konfidentsiaalsusnõudest kinni pidamine; - õppijale tagasiside andmine kogu
koolitusprotsessi vältel.
Lisaks tuleb veel tõendada näiteks selliste kompetentside
olemasolu:
- õppeprotsessi ettevalmistamine;
- õppekava koostamine lähtuvalt sihtgrupi
õpivajadusest; - koolituse metoodika ja sisu ettevalmistamine;
- õppematerjalide loomine vastavalt
koolitusprogrammile; - õppeprotsessi läbiviimine jne.
- Kõik kompetentsid tuleb kutse taotlemiseks tõendada
konkreetsete näidetega. Mina lisasin erinevaid pakkumisi, koolitusprogramme,
koolitusmaterjale, jne.
Kutse taotlemisel on mitu etappi – esialgu dokumentide
põhjal, seejärel tõenduspõhisel intervjuul kolmeliikmelises hindamisgrupis. Kui
kutse taotleja suudab kõikide kompetentside olemasolu tõendada, teeb
hindamisgrupp kutsekomisjonile ettepaneku anda taotlejale kutse. Kogesin, et
hindamisel ollakse väga põhjalikud ja „läbi sõrmede“ ei vaadata, see pole
formaalne. Vaid väga sisuline hinnang
koolitaja pädevusele.
Alates 2017. aastast kehtivad uued täiskasvanu koolitaja
kutsestandardid, mille kohta leiate huvi korral põhjaliku ülevaate www.andras.ee.
Kus sa seda õppinud
oled?
Lisaks üldistele teadmistele on teatud koolituste
läbiviimiseks vajalik antud metoodika valdamine. Seda on võimalik omandada
vastaval väljaõppel. Näiteks oleme meie Kadi Kuuskmanniga õppinud DiSC
konsultandiks ja suhtlemistreeneriteks ja omame õigust nii DiSC koolitusi kui suhtlemistreeninguid
läbi viia.
Hiljuti küsis minul klient: „Kus teie olete õppinud
arenguvestluste koolituse läbiviimist?“ Nii peaks igalt koolitajalt küsima –
kus sa oled seda õppinud, kuidas saan kindel olla, et sinu koolitus on hea.
Mõni aeg tagasi viibisin ise ühel koolitusel, kus koolitaja
rääkis DiSCist ja sidus selle koleeriku, sangviiniku, melanhooliku ja
flegmaatikuga. See on täiesti meelevaldne ja absoluutselt vale käsitlus!
Hiljuti ütles klient, et nad on DiSC koolitust saanud ja nimetas sama koolitaja
nime. Veel lisas, et kasutas mingit testi. No saab olla vaid üks test, mille
raport on 23 lehekülge, mitte 3 lehekülge. DiSC koolitajal peab olema vastav
väljaõpe. Muidugi, kui oled ise DiSC koolitusel osalenud, ikka võid sellest
kogemusest rääkida. Kuid ise koolitust läbi viia selle põhjal veel küll ei saa.
Hindamiskomisjon küsis ka minult – kus sa olen õppinud
täiskasvanuid koolitama, millel põhinevad sinu teadmised? Igaüks võiks koolitust
tellides koolitajale samasuguse küsimuse esitada. Siis jäävad ära
suhtlemistreeningud, mida viib läbi inimene, kes oskab videokaamerat käsitleda
ja on täitsa meeldiv inimene. Ilma põhjaliku väljaõppeta ei saagi teada,
milline tegelikult peab olema suhtlemistreening.
Muidugi on tähtis
koolitaja sobivus inimesena
Kui koolitus algab, ei loe enam paber. Loeb see, mis sünnib
sellel koolitusel. Kas koolitaja saab osalejatega kontakti, tekitab usaldust ja
oskab teemat veenvalt esitada. Ja nii, et osalejatel sellest ka kasu oleks.
Koolitaja sobivust ja pädevust saad hinnata, kui kohtud
temaga enne koolitust silmast-silma või vähemalt Skype’i teel. Kui ta sinule
sobib ja sul tekib veendumus, et ta valdab teemat ja oskab seda sobival viisil
õpetada, sobib ta ka sinu meeskonnale.