Eelmisel nädalal tegime Tammiste tiimiga midagi veidi teistmoodi – vaatasime koos Nordic Business Forumit.
Kahe päeva jooksul käis lavalt läbi palju mõtteid juhtimisest, inimestest, otsustamisest, ebaõnnestumisest, arengust ja maailmast, milles ettevõtted täna tegutsevad. Kõike ei ole võimalik kaasa võtta. Seepärast küsisime pärast hoopis üksteiselt: mis oli see üks mõte, mis Sind kõige rohkem kõnetas?
Huvitaval kombel moodustasid meie vastused päris hea terviku.
Ilona: kuidas juhtida vastutuules?
Ilonat kõnetasid kõige enam Michael Beckley mõtted sellest, et lihtsa majanduskasvu aeg võib olla möödas ning oleme jõudnud justkui „vastutuule“ ajastusse.
Meil on parem elu kui meie vanematel, aga kas saame olla kindlad, et meie lastel läheb omakorda paremini kui meil? Kriisid, keskkonna ebastabiilsus ja suurriikide jõumängud muudavad ka ettevõtluskeskkonda. Juhtimisotsuseid tuleb teha olukorras, kus pika plaani tegemine on järjest keerulisem ja muutused on pidevad.
Ilona jaoks viis see mõtte väga praktilise küsimuseni: mida tähendab see ettevõtete ja inimeste jaoks? Kui organisatsioonidel on ambitsioon kasvada ja areneda, siis milliseid inimesi on neil vaja, et selles uues keskkonnas toime tulla? Ja kuidas saame meie oma kliente nende inimeste leidmisel toetada?
Kadi: Loo meeskond, kuhu soovitakse kuuluda ja millest on uhke osa olla.
Kadi võttis Patty McCordi esinemisest kaasa kaks mõtet.
“Build the team it is great to be from.”
Juhina kõnetab teda küsimus, millist meeskonda me enda ümber ehitame – mitte lihtsalt selleks, et tänased ülesanded saaksid tehtud ja eesmärgid täidetud, vaid selleks, et inimesed saaksid uhkusega öelda, et nad on/olid selle meeskonna osa.
Teine mõte oli veel konkreetsem: “Stop doing stupid things that don’t matter.”
Kõike ei saa ega peagi tegema. Juhtimise oluline osa on oskus prioritiseerida, küsida kriitilisi küsimusi ja hoida fookust sellel, millel on päriselt mõju.
Epp: hea meeskond ei tähenda konfliktide puudumist.
Ka Epu jaoks jäi kõige tugevamalt kõlama Patty McCordi ettekanne, kuid veidi teisest vaatenurgast.
Hea meeskond ei sünni sellest, et erimeelsusi ja ebamugavaid vestlusi ei ole. Vastupidi – tugev meeskond sünnib usaldusest, mis võimaldab neid vestlusi pidada.
Kui inimesed saavad olla üksteisega ausad, rääkida ka keerulistest asjadest ja seejärel ikkagi ühise eesmärgi nimel koos edasi liikuda, on see tugevama meeskonna märk kui näiline konfliktivabadus.
Monika: suured tulemused sünnivad järjepidevusest ja oskusest tuge küsida.
Angela Duckworthi ettekandest jäi kõlama mõiste grit – pikaajaline sihikindlus ja järjepidevus. Suuri tulemusi ei loo ainult talent või motivatsioon, vaid ka võime jätkata siis, kui areng on aeglane ja motivatsioon kõigub.
Sama oluline oli tema mõte, et abi küsimine ei ole nõrkuse märk. Vastupidi – ka väga edukatel inimestel on treenerid, mentorid, nõustajad, kellelt nad teadlikult tuge ja tagasisidet otsivad. Me ei pea kõike ise teadma ega üksi lahendama. Oskus küsida abi, võtta vastu tagasisidet ja õppida teistelt on samuti osa arengust.
See haakub hästi ka Duckworthi mõttega keskkonna mõjust. Meie tulemused ei sõltu ainult tahtejõust või võimekusest. Neid kujundavad ka inimesed meie ümber, kultuur ja keskkond, mille endale loome.
Katrin: otsustamatus võib olla kallim kui ebaõnnestumine.
Katrinit kõnetas Steven Bartletti mõte katsetamisest ja ebaõnnestumisest: “Failure is Feedback. Failure is Knowledge. Failure is Power.”
Kui kümnest katsest õnnestub üks, ei tähenda see tingimata, et üheksa olid raisatud. Need üheksa andsid teadmise, milleta kümnes poleks võib-olla sündinudki.
Katrin tõi selle tagasi meie enda igapäevaellu. Uute sammude puhul kipume vahel olema ettevaatlikud, analüüsima pikalt ja ootama kindlust, enne kui tegutseme. Aga kui otsus on tagasipööratav ja eksimuse hind väike, siis miks mitte proovida?
Mõnikord võib otsustamatus minna kallimaks kui väike ebaõnnestunud eksperiment.
Maarja: talent üksi ei määra, kui kaugele me jõuame.
Maarjat kõnetas kõige enam Angela Duckworthi ettekanne ja mõte keskkonna rollist inimese arengus.
Me räägime palju inimese talendist, teadmistest, oskustest, kogemustest ja pingutusest. Aga see, kui palju sellest potentsiaalist tegelikult realiseerub, sõltub ka keskkonnast ja inimestest meie ümber.
Maarja jaoks jäi sellest kõlama küsimus, mida tasub meil kõigil endalt aeg-ajalt küsida: kui ma tahan teha suuri asju ja areneda, kas keskkond, milles ma täna tegutsen, ja inimesed minu ümber aitavad mul selleni jõuda?
Ja võib-olla ühendabki see küsimus kõiki neid mõtteid.
Maailma meie ümber ei saa me alati valida. Küll aga saame mõjutada seda, milliseid meeskondi ehitame, milliseid vestlusi julgeme pidada, millele oma aega kulutame, kui julgelt katsetame ning millise keskkonna loome inimestele enda ümber.
Need olid meie Nordic Business Forumilt kaasa võetud mõtted – mõtted, mida tahame ka oma igapäevategemistesse kaasa võtta. Mitte ainult konverentsilt kogutud inspiratsioonina, vaid väikeste meeldetuletustena sellest, kuidas oma tööd teha, meeskonda hoida, otsuseid langetada ja edasi areneda.