Viimasel
paaril aastal häid töötajaid ainult töökuulutust kasutades enam ei leia. Kui,
siis vaid assistentide ametikohtadele.
Ülejäänud positsioonid nõuavad värbajalt väga suurt tööd, et viia
pakutav ametikoht nendeni, kes ise seda pole märganud või esialgu isegi ei
kaalu sellele ametikohale asumist. Värbaja roll on mõista potentsiaalse
kandidaadi ootusi uuele tööle ja kui antud pakkumine võiks talle sobiv olla, on
vaja osata seda „müüa“.
Pool võitu on see, kui sul on, kellele
pakkumist teha.
Potentsiaalsete
kandidaatide leidmisel peab värbaja ise avatud mõtlemisega olema ja oskama
leida tee nendeni, kellele võiks tööpakkumisest rääkida. Päris kindlasti ei saa
piirduda vaid CV Keskuse või CV-Online’ga.
Need, kes on enda andmed sinna pannud, on enamasti küll uutele pakkumistele
avatud, kuid mitte alati. Mõned jätavad oma CV aktiivseks lihtsalt huvi pärast,
et vaadata, kas tuleb pakkumisi. Tegelikult nad uut tööd ei otsi. Siis on see
värbaja meisterlikkus nendega ikkagi jutule saada, et otsustada – kas lisaks
sobivale CVle ka motivatsioon on olemas. Lisaks saavad oma CV avalikustanud
inimesed erinevaid pakkumisi ja nad valivad uut töökohta suure hoolega.
Meie kasutame
lisaks oma büroo andmebaasile ka LinkedIni. Suureks abiks on ka lai suhetevõrgustik,
mis on aastatepikkuse töö tulemus. Seepärast teame, et on väga hea, kui varasemate
konkursside kandidaatide andmed on alles – nende kaudu on hea järgmistel
konkurssidel tulemusteni jõuda.
Müük on sihtotsingu tegemisel
võtmetähtsusega
Kui võtad
ühendust kellegagi, kes sinu arvates on oma kogemuse poolest sobiv kandidaat,
soovitan alustada kuulamisega, mitte pakkumisega.
Püüa
potentsiaalne kandidaat rääkima saada – kas ta oleks valmis uut tööd kaaluma,
kui jah, mis on oluline selles töös, selles organisatsioonis, kuhu ta oleks
valmis minema. Ega enamasti inimene nii põhjalikult kõike enda jaoks läbi
mõelnud pole. Värbaja küsimused aitavad tal endas selgusele jõuda, samas see
suurendab huvi pakkumise vastu. Iseendast rääkides hakkab paratamatult kelluke
helisema – miks ta seda kõike küsib.
Kui vastus
on ei, võite veel proovida, kas on nii kindel ei, et pole mõtet rääkidagi või
ta on valmis siiski pakkumist arutama. Mul on kogemus ühe tippjuhi värbamisega
– helistasin kolm korda, enne kui ta pakkumist kaaluma hakkas. Algul ta
lihtsalt naeris, et see pole üldse tema valdkond. Saatsin talle pakkumise ja
nädala pärast helistasin uuesti. Ta ei võtnud seda ikka veel tõsiselt, kuid oli
valmis kuulama, miks ma just talle selle pakkumise teen. Minu silmis sobis ta
sellesse organisatsiooni oma natuuri poolest, kuid tõesti – tal puudus
valdkonna kogemus. Pärast seda palus ta veel mõtlemise aega ja alles siis oli
valmis kohtuma. Ta sai selle ettevõtte juhiks, on olnud oma töös väga edukas ja
saanud ka suurt tunnustust kui valdkonna tipptegija. Edukas värbamine tugineb
eelkõige isiksuslikele omadustele. Muidugi on vajalikud kindlad oskused ja
kogemused, kuid juhti valides ei ole need enam nii määrava tähtsusega kui
spetsialistide valikul.
Värbajana on
hea osata töökohta huvipakkuvalt tutvustada, kuid seejuures on kindlasti
võtmesõnaks ausus. Kui oled kandidaadi suhtes aus, on ta ka sinu suhtes aus.
Too välja ametikoha need plussid, mida kandideerija oma esialgses jutus välja
tõi – need argumendid kõnetavad teda. Kui sa tead ametikohaga kaasnevaid
probleeme, on oluline nendest ka rääkida. Kui kandidaat räägib, et talle on
oluline, et otsuseid tehakse kiiresti ja sa tead, et tegelikult on otsustamisprotsess
pikk ja mitmeastmeline, siis seda tuleb ka kandidaadile rääkida. Kui aga
kandidaat ütleb, et soovib kindlasti töötada rahvusvahelises firmas, siis saad
näidata, et rahvusvahelises ettevõttes on paratamatult otsustusprotsess aega
nõudev, samas oma töölõigus on tal võimalus langetada kiireid otsuseid.
Kui soovid
töökoha vastu huvi tekitada, kasuta neid sõnu ja väljendeid, mida kandidaat ise
kasutas. Too välja see, mis teda kõnetab ja näita, mida uus töökoht võib talle
pakkuda. Nii nagu müügis, püüa saada „jah“ vastuseid. Kui potentsiaalne
kandidaat on nõustunud, et see koht võib talle huvi pakkuda, on õige hetk kohtumine
kokku leppida. Intervjuul saad suurendada veelgi tema huvi.
Kui ta siiski pole sobiv kandidaat?
Kui intervjuul
otsustad, et see koht pole ikka tema jaoks, on hea seda talle ka selgelt öelda.
Tavaliselt annavad väga hästi läbiviidud intervjuud võimaluse iseendale mõelda,
endast ja oma karjäärisoovidest teadlikumaks saada. Nii on ka „ei“ vastust
saades inimene rahul, et teda kuulati ja ta mõistab, miks ta sellel
positsioonil ei pruugi õnnestuda. Kandideerija ootab argumenteeritud vastust.
Lihtsalt „… valituks osutus keegi teine“, on küll parem kui mitte midagi, kuid
ei anna kirja saajale mingit lisateadmist.
Kui ta
pühendas aja intervjuule, on ta väärt veidi enamat kui lakooniline kiri. Kui
teil jääb hea kontakt, võid järgmiste pakkumistega uuesti tema poole pöörduda.
Ja kui ta ise pole huvitatud, ütleb ta mõned nimed, kellele võiksid pakkumisest
rääkida
Tee tööpakkumine konkreetselt ja
võimalikult kiiresti!
Kiirus on
praegu värbamise võtmesõna. Kandidaati paariks nädalaks teadmatusse jättes võib
juhtuda, et sel ajal võtab ta vastu teise pakkumise. Ka ei anna kandidaadid oma
praeguses töökohas enne lahkumisavaldust, kui on saanud uuelt tööandjalt
kirjaliku pakkumise ja ametijuhendi. Kui selles on midagi sellist, millest enne
juttu ei olnud, loobub enamasti kandidaat pakkumisest. Seepärast jälgi hoolega,
et palgapakkumine ja tööülesanded oleksid ka kirjalikus lepingus samad mida
varem telefonis ütlesid.
Värbajatel
tuleb õppida müügitööd tegema, sest vaid hästi tehtud konsultatiivne müük aitab
sobivaid kandidaate leida.
Loe veel:
Sisekonkursi võidud ja kaotused
Closing värbamisel