Kaasaeg on projektipõhine – inimesed liiguvad ühest ettevõttest teise, otsides uusi väljakutseid, paremat töökeskkonda, tingimusi. Vahel on siiski hea korraks mõelda – kas võib eriliseks väärtuseks muutuda kogemus, ajalooline mälu – et ettevõttes on inimesi, kes mäletavad, kuidas on lahendusteni jõutud, kuidas erinevaid olukordi lahendatud, mida kliendid on oluliseks pidanud? Seda „mälu“ ei asenda mitte ükski infosüsteem. Sest seal puudub inimlik mõõde.
Kui mõelda juhi tööle, siis tippjuht ei saavuta tulemusi 1-2 aastaga. Ta elab sisse, kujundab talle omase väärtuste süsteemi ja tööpõhimõtted, loob temaga kokkusobiva meeskonna. Siis saab hakata uusi eesmärke seadma ja selleks vajalikke samme planeerima. See on teekonna algus, mis läbitakse koos kolleegidega. Päris kindel, et ükski asi ei laabu plaanipäraselt. Mida iganes oled soovinud korda saata, alati on takistused teel. On suur väärtus, kui juht on kogenud, kuidas ühe või teise takistusega toime tulla. See annab juhile kindlustunde öelda oma kolleegidele – ma tean, me tuleme selle olukorraga toime, olen seda varemgi teinud. Või – siis oli küll veidi teisiti, kuid me saime hakkama. Meeskonnal on vaja tunda, et juhi selja taha saab ritta võtta ja temaga ühte jalga käies ületatakse raskused.
See on veidi nagu arsti juurde minek – kui arst on oma erialal kogenud tipptegija ja ütleb sulle, et jah, olen samast haigusest terveks ravinud ja tean, kuidas seda teha, suureneb ka patsiendi usk paranemisse. Ja kui arst ütleb, et tervenemine sõltub veel ka sinust endast ja annab konkreetseid soovitusi, mida patsient tegema peab, siis mida hullem haigus, seda suurema tõenäosusega patsient oma eluviisi läbi vaatab ja nõuandeid kuulab. Sest ka talle on antud vastutus, ka temast sõltub paranemine. Mitte ainult arstist ja ravimitest.
Nii on ka ettevõtte juhtimisega – juht peab oskama öelda, kuidas me nüüd edasi liigume. Kui ei oska, peab leidma inimesed, kellega nõu pidades lahendused leida. Kui ettevõtte juht võtab ettevõtte juhtimist kui projekti, mis erinevates etappides käest kätte antakse, jääb puudu pikast vaatest ja läbimõeldult strateegia elluviimisest. Sellise juhi meeskond laguneb kergesti. Juht loob mõtteviisi. Kui tema on „projektipõhine“, on seda ka tema töötajad.
Just sel põhjusel meeldib mulle kohtuda juhtidega, kes on koos ettevõttega pika teekonna läbinud – 10-15 aastat on väga muljet avaldav. Nende juhtide kogemuste pagas, küpsus ja oskus võimalusi, mitte takistusi näha, on väga inspireeriv. Ja hea on kuulda tippjuhi suust, kelle tähtajaline tööleping hakkab lõppema – ma kindlasti kandideerin uuesti, sest mul on veel palju teha. Esimese ametis oleku ajaga said suured asjad liikvele, nüüd on vaja need lõpuni ära teha.
Päris sageli juht tunneb, et tal pole enam midagi anda, ta on end ammendunud. Kui teravus ja teha tahtmine on asendunud mugavustsoonis olekuga, on tema poolt kõige ausam anda oma koht uuele juhile. Tehes seda soliidselt ja uut juhti toetaval viisil.
Loe veel:
Kas ettevõtte vanust saab võrrelda inimese omaga?
Tippjuhi üksildus
