Aasta algus on õige hetk mõelda oma meeskonnale – mis on see, mida me juurde vajame? Kas mõni oskus, uus
teadmine? Kas mõnele inimesele või kõigile? Koolituse planeerimist alusta alati
eesmärgi sõnastamisega. Ja ära oota paarilt koolituspäevalt kõikide probleemide
lahendamist. Muutused toimuvad sammhaaval, vahel veelgi aeglasemalt…
Olen veendunud, et korra-paar aastas peab aja maha võtma ja
mõtlema meeskonnavaimule, koostööle, omavahelistele suhetele. Seda tuleb teha
enne, kui asjad käest lähevad. Kui inimesed juba lahkuvad ja konfliktid on
kuumad, on õige hetk möödas.
Ühtse meeskonna loomine ja hoidmine on iga juhi töö eesmärk
ja ülesanne. Kõige olulisem töö tehakse igapäevaselt koos töötades. Kui palju
me üksteist usaldame, kuidas ja kas räägime erimeelsustest, sõlmime
koostöökokkuleppeid ning nendele kokkulepetele vastavalt ka käitume – kõik see
kas loob ühtsete eesmärkide nimel töötava meeskonna või mitte. Sageli jääb tööl
vajaka süvenemisest, üksteise lõpuni kuulamise ajast. Sellistel puhkudel on
abiks ühised meeskonnakoolitused, kus olulised teemad läbi arutatakse.
Koostöö alus on usaldus – kas me julgeme rääkida ka
ebaõnnestumistest, küsida abi ja nõu? Sageli arvavad inimesed, et teised on
targemad, teavad rohkem ja ei eksi. Meeskonnakoolitus peaks osalejaid inimlikul
tasandil avama. Kui inimestena üksteist mõistame, suudame ka tööalastes
rollides paremini toime tulla. Koolitusel kasutame erinevaid omavahelist
usaldust suurendavaid harjutusi, mis paari päevaga loovad suurema ühtsustunde.
Pole võimalik, et erinevad inimesed on kõikides küsimustes
sama meelt. Meie kogemused, teadmised ja eesmärgid on erinevad. Me omame
erinevat infot ja eelistame erinevat käitumist. Edukaks toimimiseks on
võtmetähtsusega kokkulepe, et kõik erimeelsused lahendatakse koheselt, minemata
isiklikuks. Sageli kokkuleppest ei piisa – vaja on õppida, kuidas seda teha.
Kuidas selgelt enda mõtetest rääkida ja oma kolleegi kuulata. Kuulata nii, et
saaksite suurema selguse ja jõuaksite ilma võitluseta selgele kokkuleppele.
Vahel on vaja aidata oma kolleegil vaatenurka muuta. Seda ei saavuta kunagi jõu
või manipulatsiooniga. Seda saavutate vaid väga hea kuulamisega, kindla
põhimõtte järgi küsimusi esitades. Kui kolleeg näeb teie lähenemises kasu ja
uusi võimalusi iseendale, on tal lihtsam nendega nõustuda. Oskus just sel
viisil suhelda on õpitav. Kui seda õpivad samaaegselt kõik meeskonnaliikmed, on
muutus suhetes kiiresti märgatav.
Vahel on probleemid segastes kokkulepetes. Üks sai aru, et
kokkulepe oli üht moodi ja teine, et teist moodi. Kolmas aga arvab, et kui ta
kokkuleppega nõus polnud, ei plaanigi ta seda silmas pidada. Kui sel viisil
püüda koostööd teha, on konfliktid möödapääsmatud. Ühtset meeskonda
iseloomustab keskendumine ühistele eesmärkidele. Meeskonnakoolitusel saab
õppida selliseid kokkuleppeid tegema.
Tugevas meeskonnas tunnevad kõik ennast tulemuste eest
vastutavana. Mitte ainult enda töölõik ei ole töötaja südameasi, vaid ka see,
kuidas teised vastutust võtavad ja kokkulepetest kinni peavad. Igaühel peaks
olema nii enesekindlust kui oskust kolleegile koostöö kohta tagasisidet anda ja
ise tagasisidet vastu võtta. Vastastikune tagasiside, kui see on antud
hoolivalt ja toetavalt, loob võimaluse ühiseks kasvuks. Kõige raskem ongi muuta
suhtumist – kas ühiste eesmärkide saavutamine on juhi asi või kogu meeskonna
vastutus. Meeskonnakoolitustel on võimalik kujundada suhtumist – minust sõltub.
Loomulikult on meeskonnakoolitusel oluline mõnus koos
olemine, meie lemmikud koolituskohtadena on turismitalud. Looduse keskel
ollakse hoopis teistsugused kui suurtes konverentsikeskustes.
Meeskonna loomine on protsess, milles on kindlal kohal
ühise „meie“ loomine, selgete kokkulepete tegemine ja vastastikune usaldus.
Siis tulevad ka tulemused ja kulutate vähem aega ning energiat uute inimeste
otsimiseks. Meeskond kasvab kokku, sellest lahkumine ei tule esimese pakkumise
peale.
Loe veel: