Aasta algus on õige hetk mõelda oma meeskonnale – mis on see, mida me juurde vajame? Kas mõni oskus, uus teadmine? Kas mõnele inimesele või kõigile? Koolituse planeerimist alusta alati eesmärgi sõnastamisega. Ja ära oota paarilt koolituspäevalt kõikide probleemide lahendamist. Muutused toimuvad sammhaaval, vahel veelgi aeglasemalt…
Olen veendunud, et korra-paar aastas peab aja maha võtma ja mõtlema meeskonnavaimule, koostööle, omavahelistele suhetele. Seda tuleb teha enne, kui asjad käest lähevad. Kui inimesed juba lahkuvad ja konfliktid on kuumad, on õige hetk möödas.
Ühtse meeskonna loomine ja hoidmine on iga juhi töö eesmärk ja ülesanne. Kõige olulisem töö tehakse igapäevaselt koos töötades. Kui palju me üksteist usaldame, kuidas ja kas räägime erimeelsustest, sõlmime koostöökokkuleppeid ning nendele kokkulepetele vastavalt ka käitume – kõik see kas loob ühtsete eesmärkide nimel töötava meeskonna või mitte. Sageli jääb tööl vajaka süvenemisest, üksteise lõpuni kuulamise ajast. Sellistel puhkudel on abiks ühised meeskonnakoolitused, kus olulised teemad läbi arutatakse.
Koostöö alus on usaldus – kas me julgeme rääkida ka ebaõnnestumistest, küsida abi ja nõu? Sageli arvavad inimesed, et teised on targemad, teavad rohkem ja ei eksi. Meeskonnakoolitus peaks osalejaid inimlikul tasandil avama. Kui inimestena üksteist mõistame, suudame ka tööalastes rollides paremini toime tulla. Koolitusel kasutame erinevaid omavahelist usaldust suurendavaid harjutusi, mis paari päevaga loovad suurema ühtsustunde.
Pole võimalik, et erinevad inimesed on kõikides küsimustes sama meelt. Meie kogemused, teadmised ja eesmärgid on erinevad. Me omame erinevat infot ja eelistame erinevat käitumist. Edukaks toimimiseks on võtmetähtsusega kokkulepe, et kõik erimeelsused lahendatakse koheselt, minemata isiklikuks. Sageli kokkuleppest ei piisa – vaja on õppida, kuidas seda teha. Kuidas selgelt enda mõtetest rääkida ja oma kolleegi kuulata. Kuulata nii, et saaksite suurema selguse ja jõuaksite ilma võitluseta selgele kokkuleppele. Vahel on vaja aidata oma kolleegil vaatenurka muuta. Seda ei saavuta kunagi jõu või manipulatsiooniga. Seda saavutate vaid väga hea kuulamisega, kindla põhimõtte järgi küsimusi esitades. Kui kolleeg näeb teie lähenemises kasu ja uusi võimalusi iseendale, on tal lihtsam nendega nõustuda. Oskus just sel viisil suhelda on õpitav. Kui seda õpivad samaaegselt kõik meeskonnaliikmed, on muutus suhetes kiiresti märgatav.
Vahel on probleemid segastes kokkulepetes. Üks sai aru, et kokkulepe oli üht moodi ja teine, et teist moodi. Kolmas aga arvab, et kui ta kokkuleppega nõus polnud, ei plaanigi ta seda silmas pidada. Kui sel viisil püüda koostööd teha, on konfliktid möödapääsmatud. Ühtset meeskonda iseloomustab keskendumine ühistele eesmärkidele. Meeskonnakoolitusel saab õppida selliseid kokkuleppeid tegema.
Tugevas meeskonnas tunnevad kõik ennast tulemuste eest vastutavana. Mitte ainult enda töölõik ei ole töötaja südameasi, vaid ka see, kuidas teised vastutust võtavad ja kokkulepetest kinni peavad. Igaühel peaks olema nii enesekindlust kui oskust kolleegile koostöö kohta tagasisidet anda ja ise tagasisidet vastu võtta. Vastastikune tagasiside, kui see on antud hoolivalt ja toetavalt, loob võimaluse ühiseks kasvuks. Kõige raskem ongi muuta suhtumist – kas ühiste eesmärkide saavutamine on juhi asi või kogu meeskonna vastutus. Meeskonnakoolitustel on võimalik kujundada suhtumist – minust sõltub.
Loomulikult on meeskonnakoolitusel oluline mõnus koos olemine, meie lemmikud koolituskohtadena on turismitalud. Looduse keskel ollakse hoopis teistsugused kui suurtes konverentsikeskustes.
Meeskonna loomine on protsess, milles on kindlal kohal ühise „meie“ loomine, selgete kokkulepete tegemine ja vastastikune usaldus. Siis tulevad ka tulemused ja kulutate vähem aega ning energiat uute inimeste otsimiseks. Meeskond kasvab kokku, sellest lahkumine ei tule esimese pakkumise peale.
Loe veel:
Milleks meeskonnakoolitused?
Efektiivsem suhtlemine DiSCi abil – on see võimalik?