Enesehinnang on nagu isiksuse selgroog –
kui see murdub, laguneb kõik koost. Seepärast hoia positiivset minapilti,
oska endas väärtustada seda, mida ise oluliseks pead ning otsi tööd, mis vastab
sinu oskustele ja võimetele.
Kes osalenud personalikonkurssidel, teab – see on päris
hirmutav, kui näed portaalis kandideerinute arvu. Igal konkursil osaleb 40 – 100 kandidaati,
välja valitakse neist üks. Peaaegu nagu lotovõidu lootmine … Ometigi ei
kurvasta keegi väga isiklikult, kui ta lotoga ei võida. Sest seal on palju
juhuslikku.
Töö otsimisel kohtuvad ja otsustavad inimesed ning seepärast
on nende otsuste mõju ka inimest sügavamalt puudutav. Oleme koos kolleegidega otsustajate
rollis ja alati ka sõnumitoojad. Eitavate kõnede tegemine lõppkandidaatidele on
nii meie kui kindlasti ka teiste jaoks ebamugav.
Tuleb osata otsust põhjendada, olla valmis kuulama ja pettunud tööotsijat toetama.
Et hoida tema enesehinnangut.
Tegelikult võid enda üle uhke olla, kui oled jõudnud 2-3 lõppkandidaadi hulka! Kuigi 2.koht personalikonkursil pole midagi väärt, võid ometi sellest kui võidust mõelda. Et toetada oma enesehinnangut.
Mõned soovitused, et tööotsijana end säästa:
- Kandideeri
vaid nendel konkurssidel, kus tõepoolest vastad esitatud nõudmistele. Kui on vajalikud teatud kogemused ja oskused,
mida sul pole, siis ei ole mõtet proovida. Tööandja teeb eelvaliku kogemuste ja oskuste
põhjal. Hoolega pakkumisi valides
säästad end pidevatest ei-kirjadest.
- Kui saad
ei-kirja ilma tööandja või personalifirma konsultandiga kohtumata, oli see tegelikult „ei„ sinu CV-s toodud informatsioonile, mitte
sulle. Seda võiksid küll mitte isiklikult võtta! Valiku tegija ju sind isiklikult
ei tunne!
- Kui sulle
üldse ei vastata, on põhjus valdavalt selles, et tööandjal pole piisavalt aega
korrektse värbamisprotsessi läbiviimiseks. Või puudub arusaam, et sellisel kujul loob ta
ettevõttest negatiivset kuvandit. Sinu jaoks vahet pole, ilmselt sa sinna tööle
ei tahakski minna.
- Kui oled grupitööle
kutsutud, võid juba rõõmu tunda! Kuid ka seal jääb valijal kandideerijatest pigem
esmamulje. Tavapäraselt hinnatakse seal suhtlemisoskust, nõutud võõrkeele valdamist ja vahel ka praktilise ülesande lahendamise
oskust. Mida loomulikumalt seal käitud,
seda enesekindlama ja usaldust tekitavama mulje sa endast lood. Ning on suurem lootus konkursil edasi pääseda. Kuid kui seda
ei juhtu, oli ilmselt kellelgi mõni omadus või oskus antud ametikoha jaoks
sobivam. Hea, kui ennast oskad ise adekvaatselt hinnata – millest puudu jäi, mida
peaksid endas arendama. Grupitöö järgselt võib olla ka ei-kirja põhjuseks lihte inimlik
sobimatus. Väga inimlik, kuid ega seda kuidagi ka muuta saa. Klapp kas tekib
või mitte.
- Tööintervjuu
on väga oluline valikuotsuse mõjutaja. Siin on tähtis osata oma senisest tööst
ja saavutustest rääkida. Positiivsena mõjuvad eelkõige need, kes söandavad iseennast kiita, kuigi
eestlaste jaoks ei ole hea toon oma saavutustest rääkida. Töövestlusel tuleb seda teha! Kindlasti ei
tohi see olla sisutu ärplemine, vaid pigem julgus välja öelda seda, milles oled
hea ja millega kindlasti hakkama saad. See mõtle kindlasti enne intervjuud läbi!
Kui sa mitte milleski hea ei ole, on kurb küll. Usun, igaüks leiab oma
tugevused üles ja seeläbi saab ka soovitud töö. Võid mõelda kõigele, millega oled seni toime
tulnud, mida hästi oskad ja mille üle isegi uhke oled. See annab eneseusku
juurde. Endasse uskuv inimene paneb ka
teised temasse uskuma!
- Sageli
kasutakse värbamisel erinevaid teste – vasta nendele ausalt ja küsi
kindlasti ka tagasisidet. Kui sinu võimed ei vasta nõudmistele, on isegi hea,
et sa seda tööd ei saanud. Küllalt suure tõenäosusega oleksid seal
ebaõnnestunud. Kui sinu isikuomadused ei
vastanud tööandja nägemusele – taas hea, et see enne tööle minekut selgeks sai.
Palju halvem on olla päevast päeva vales kohas koos sinu jaoks valede
inimestega. Kui töö nõuab avatud suhtlemist ja sina seda vaid käsu peale pool
tundi suudad teha, ei saa ju sellest tööst ka head tulemust oodata.
- Töötajate
valikul on koos nii tööalase pädevuse hindamine kui inimliku sobivuse otsimine. Oluline
on mõista – sa ei saa kõikidele
meeldida. Ka sulle ei meeldi kõik inimesed, kellega kohtud. Iga inimese jaoks on olemas oma õige
koht, tee selleni võib olla vaevarikas, kuid kindlasti väärt käimist.
Enesehinnang on nagu isiksuse selgroog –
kui see murdub, laguneb kõik koost. Seepärast hoia positiivset minapilti,
oska endas väärtustada seda, mida ise oluliseks pead ning otsi tööd, mis vastab
sinu osksutele ja võimetele. Oma töö otsingutest räägi perega, sõpradega. Tagasilööke
on hea läbi arutada, et saada nendega toimetulekuks tuge. Üksi olles jääd oma mõtetesse ringlema ja suure
tõenäosusega mõtled olukorra enda jaoks hullemaks. Kui sinu ümber on hoolivad inimesed, siis oled ju väärtuslik inimene!
Kui
oled tõe poolest maailmas täiesti üksi, ilma sõpradeta, võiksid sellest pigem
alustada. Tähtis pole mitte see, mida
mõtlevad sinust võõrad inimesed (potentsiaalne tööandja), tähtis on see, kuidas
näevad sind sulle olulised inimesed. Õnneks
ei ole töö kogu elu, nii ei tohiks sinu enesehinnang sõltuda vaid sellest, mida
arvab sinust praegune või potentsiaalne tööandja.
Loe veel:
Mis aitab endas selgusele jõuda?