Enesehinnang on nagu isiksuse selgroog – kui see murdub, laguneb kõik koost. Seepärast hoia positiivset minapilti, oska endas väärtustada seda, mida ise oluliseks pead ning otsi tööd, mis vastab sinu oskustele ja võimetele.
Kes osalenud personalikonkurssidel, teab – see on päris hirmutav, kui näed portaalis kandideerinute arvu. Igal konkursil osaleb 40 – 100 kandidaati, välja valitakse neist üks. Peaaegu nagu lotovõidu lootmine … Ometigi ei kurvasta keegi väga isiklikult, kui ta lotoga ei võida. Sest seal on palju juhuslikku.
Töö otsimisel kohtuvad ja otsustavad inimesed ning seepärast on nende otsuste mõju ka inimest sügavamalt puudutav. Oleme koos kolleegidega otsustajate rollis ja alati ka sõnumitoojad. Eitavate kõnede tegemine lõppkandidaatidele on nii meie kui kindlasti ka teiste jaoks ebamugav. Tuleb osata otsust põhjendada, olla valmis kuulama ja pettunud tööotsijat toetama. Et hoida tema enesehinnangut.
Tegelikult võid enda üle uhke olla, kui oled jõudnud 2-3 lõppkandidaadi hulka! Kuigi 2.koht personalikonkursil pole midagi väärt, võid ometi sellest kui võidust mõelda. Et toetada oma enesehinnangut.
Mõned soovitused, et tööotsijana end säästa:
- Kandideerimvaid nendel konkurssidel, kus tõepoolest vastad esitatud nõudmistele. Kui on vajalikud teatud kogemused ja oskused, mida sul pole, siis ei ole mõtet proovida. Tööandja teeb eelvaliku kogemuste ja oskuste põhjal. Hoolega pakkumisi valides säästad end pidevatest ei-kirjadest.
- Kui saad ei-kirja ilma tööandja või personalifirma konsultandiga kohtumata, oli see tegelikult „ei„ sinu CV-s toodud informatsioonile, mitte sulle. Seda võiksid küll mitte isiklikult võtta! Valiku tegija ju sind isiklikult ei tunne!
- Kui sulle üldse ei vastata, on põhjus valdavalt selles, et tööandjal pole piisavalt aega korrektse värbamisprotsessi läbiviimiseks. Või puudub arusaam, et sellisel kujul loob ta ettevõttest negatiivset kuvandit. Sinu jaoks vahet pole, ilmselt sa sinna tööle ei tahakski minna.
- Kui oled grupitööle kutsutud, võid juba rõõmu tunda! Kuid ka seal jääb valijal kandideerijatest pigem esmamulje. Tavapäraselt hinnatakse seal suhtlemisoskust, nõutud võõrkeele valdamist ja vahel ka praktilise ülesande lahendamise oskust. Mida loomulikumalt seal käitud, seda enesekindlama ja usaldust tekitavama mulje sa endast lood. Ning on suurem lootus konkursil edasi pääseda. Kuid kui seda ei juhtu, oli ilmselt kellelgi mõni omadus või oskus antud ametikoha jaoks sobivam. Hea, kui ennast oskad ise adekvaatselt hinnata – millest puudu jäi, mida peaksid endas arendama. Grupitöö järgselt võib olla ka ei-kirja põhjuseks lihte inimlik sobimatus. Väga inimlik, kuid ega seda kuidagi ka muuta saa. Klapp kas tekib või mitte.
- Tööintervjuu on väga oluline valikuotsuse mõjutaja. Siin on tähtis osata oma senisest tööst ja saavutustest rääkida. Positiivsena mõjuvad eelkõige need, kes söandavad iseennast kiita, kuigi eestlaste jaoks ei ole hea toon oma saavutustest rääkida. Töövestlusel tuleb seda teha! Kindlasti ei tohi see olla sisutu ärplemine, vaid pigem julgus välja öelda seda, milles oled hea ja millega kindlasti hakkama saad. See mõtle kindlasti enne intervjuud läbi! Kui sa mitte milleski hea ei ole, on kurb küll. Usun, igaüks leiab oma tugevused üles ja seeläbi saab ka soovitud töö. Võid mõelda kõigele, millega oled seni toime tulnud, mida hästi oskad ja mille üle isegi uhke oled. See annab eneseusku juurde. Endasse uskuv inimene paneb ka teised temasse uskuma!
- Sageli kasutakse värbamisel erinevaid teste – vasta nendele ausalt ja küsi kindlasti ka tagasisidet. Kui sinu võimed ei vasta nõudmistele, on isegi hea, et sa seda tööd ei saanud. Küllalt suure tõenäosusega oleksid seal ebaõnnestunud. Kui sinu isikuomadused ei vastanud tööandja nägemusele – taas hea, et see enne tööle minekut selgeks sai. Palju halvem on olla päevast päeva vales kohas koos sinu jaoks valede inimestega. Kui töö nõuab avatud suhtlemist ja sina seda vaid käsu peale pool tundi suudad teha, ei saa ju sellest tööst ka head tulemust oodata.
- Töötajate valikul on koos nii tööalase pädevuse hindamine kui inimliku sobivuse otsimine. Oluline on mõista – sa ei saa kõikidele meeldida. Ka sulle ei meeldi kõik inimesed, kellega kohtud. Iga inimese jaoks on olemas oma õige koht, tee selleni võib olla vaevarikas, kuid kindlasti väärt käimist.
Enesehinnang on nagu isiksuse selgroog – kui see murdub, laguneb kõik koost. Seepärast hoia positiivset minapilti, oska endas väärtustada seda, mida ise oluliseks pead ning otsi tööd, mis vastab sinu osksutele ja võimetele. Oma töö otsingutest räägi perega, sõpradega. Tagasilööke on hea läbi arutada, et saada nendega toimetulekuks tuge. Üksi olles jääd oma mõtetesse ringlema ja suure tõenäosusega mõtled olukorra enda jaoks hullemaks. Kui sinu ümber on hoolivad inimesed, siis oled ju väärtuslik inimene!
Kui oled tõe poolest maailmas täiesti üksi, ilma sõpradeta, võiksid sellest pigem alustada. Tähtis pole mitte see, mida mõtlevad sinust võõrad inimesed (potentsiaalne tööandja), tähtis on see, kuidas näevad sind sulle olulised inimesed. Õnneks ei ole töö kogu elu, nii ei tohiks sinu enesehinnang sõltuda vaid sellest, mida arvab sinust praegune või potentsiaalne tööandja.
Loe veel: