Sageli öeldakse, et töövestlusel ei ole õigeid ega valesid vastuseid. Ja suures plaanis olen sellega nõus. Töövestlus ei ole eksam, kus kandidaat peab ära arvama, millist vastust intervjueerija kuulda tahab. Selle eesmärk on õppida inimest tundma, mõista tema kogemusi, motivatsiooni ja tööalaseid põhimõtteid ning saada selgust, kas tema oskused ja ootused sobivad pakutava rolli ja organisatsiooniga.
Ometi olen värbamisvestlustel korduvalt kokku puutunud olukordadega, kus kandidaat ei ava endast parimat võimalikku pilti. Mitte seetõttu, et tal puuduksid vajalikud kogemused või kompetentsid, vaid sellepärast, et ta ei oska neid vestluse käigus esile tuua.
Toon välja kolm olukorda, millele soovitan enne järgmist töövestlust tähelepanu pöörata.
„Ma ei mäleta enam, mida ma seal tegin.”
Töövestlusel palutakse kandidaadil rääkida mõnest varasemast töökohast. Vastuseks kõlab: „See oli nii ammu, ma ei mäleta enam täpselt, mis mu ülesanded olid.”
Kui kandidaat ei suuda oma varasemat kogemust mõtestada, võib see jätta mulje puudulikust ettevalmistusest, vähesest eneseanalüüsi oskusest või soovimatusest jutuks olevast tööperioodist lähemalt rääkida. Loomulikult ei pea keegi mäletama kümne või kahekümne aasta taguse töökoha kõiki üksikasju.
Küll aga võiksime osata selgitada, milline oli meie roll, mille eest vastutasime ja mida sellest kogemusest kaasa võtsime. Veelgi olulisem on aga küsimus, kas inimene on ise läbi mõelnud, kuidas tema karjäär on kujunenud ja mida iga etapp on talle õpetanud.
Ka töökogemus, mis ei ole uue ametikoha valdkonnaga otseselt seotud, võib olla väärtuslik. Võib-olla õppisid keerulises meeskonnas töötades midagi olulist kommunikatsioonist. Võib-olla nägid eelmise juhi kõrval, milline juhtimisviis inimesi motiveerib ja milline mitte. Või said mõnest ebaõnnestunud projektist õppetunni, mis mõjutab sinu otsuseid tänaseni.
Karjäär ei ole ainult ametikohtade loetelu. See on kogemuste ja õppetundide kogum, mille väärtust peaksime oskama ise esile tuua.
„Ma ei tea…” ei ole alati parim viis mõtlemisaega võtta
Tööintervjuul võib ette tulla küsimusi, millele ei ole kohe valmis vastust. See on täiesti loomulik. Mõnikord vajab küsimus pisut järelemõtlemist, eriti kui palutakse analüüsida mõnda varasemat olukorda või sõnastada seisukoht, mille üle ei ole varem sellisel kujul mõeldud.
Olen aga märganud, et mõned kandidaadid alustavad sellistes olukordades vastamist automaatselt sõnadega „ma ei tea…”. Seejärel järgneb väike mõttepaus ja sageli täiesti sisukas ning asjakohane vastus.
Probleem ei ole siin vastuse sisus, vaid selles, millise mulje selline sissejuhatus jätab. Kui tunniajase vestluse jooksul kõlab korduvalt „ma ei tea”, võib see hakata kujundama muljet kandidaadist kui ebakindlast või vähese eneseteadlikkusega inimesest, isegi kui tema järgnevad vastused näitavad hoopis vastupidist.
Mõtlemisaja võtmiseks ei ole vaja öelda, et sa midagi ei tea. Selle asemel võib kasutada näiteks väljendeid „See on hea küsimus”, „Selle üle pean korraks mõtlema” või „Ma ei ole sellele varem sellise nurga alt mõelnud”.
Need annavad võimaluse oma mõtted koondada, jätmata samal ajal eksitavat muljet teadmiste või seisukoha puudumisest.
Loomulikult on olukordi, kus „ma ei tea” ongi kõige ausam ja õigem vastus. Kuid kui vastus on tegelikult olemas ja vajab lihtsalt hetke sõnastamiseks, tasub valida sissejuhatus, mis seda ka väljendab.
Pikaajaline kogemus ei tähenda automaatselt selget professionaalset käekirja
Kui inimene kandideerib oma esimesele klienditeenindaja ametikohale, ei saa me temalt oodata põhjalikult väljakujunenud teadmisi ja oskusi klienditeeninduses. Ta alles alustab oma tööalast teekonda. Hoopis teine on olukord siis, kui vestlusel osaleb inimene, kellel on seljataga kümme, viisteist või kakskümmend aastat kogemust mõnes valdkonnas.
Sellisel juhul võiks eeldada, et aastate jooksul on kujunenud ka isiklikud tööalased põhimõtted, veendumused ja arusaamad sellest, mis aitab oma valdkonnas häid tulemusi saavutada.
Näiteks juhilt võiks küsida: millised on sinu juhtimispõhimõtted? Kuidas lood meeskonnas usaldust? Kuidas toimid olukorras, kus töötaja tulemused ei vasta ootustele? Kogenud müügiinimeselt võiks küsida: milline on sinu müügistrateegia? Kuidas ehitad pikaajalisi kliendisuhteid? Millesse usud müügitöös ja milliseid võtteid teadlikult väldid?
Need ei ole küsimused, millele oleks olemas üks universaalselt õige vastus. Küll aga aitavad vastused mõista, kas inimene on oma kogemusi analüüsinud ning kujundanud nende põhjal teadliku professionaalse lähenemise.
Olen kohtunud paljude tugevate kandidaatidega, kelle CV näitab aastatepikkust väärtuslikku kogemust, kuid kes ei suuda vestlusel selgelt sõnastada, mida see on neile andnud ning kuidas edasist tööalast arengut ja toimetamist toetanud.
Kogemuse pikkus näitab, kui kaua oled midagi teinud. Oskus oma põhimõtteid selgitada näitab, mida oled selle aja jooksul õppinud.
Hea tööintervjuu algab enne vestlust
Tööintervjuuks valmistumine ei tähenda valmisvastuste päheõppimist ega püüdu näidata end kellegi teisena. Vastupidi – hea ettevalmistus aitab iseennast paremini mõista ja oma kogemust ausalt ning selgelt edasi anda.
Enne järgmist tööintervjuud tasub võtta aega, et oma karjäärile tagasi vaadata. Mitte ainult meenutada ametinimetusi, tööülesandeid ja saavutusi, vaid küsida endalt ka seda, mida iga kogemus on õpetanud.
Millised olukorrad on sind kõige rohkem arendanud? Milliseid vigu sa enam ei kordaks? Millised põhimõtted juhivad sinu tänaseid tööalaseid otsuseid? Mis on see väärtus, mida sa järgmisesse organisatsiooni kaasa tood?
Lõppude lõpuks ei otsi tööandjad ainult inimest, kes on varem sarnast tööd teinud. Nad otsivad inimest, kelle kogemused, oskused, mõtteviis ja põhimõtted aitavad neil tulevikus edu saavutada.
Ja mõnikord seisnebki erinevus hea kandidaadi ja sellele ametikohale kõige paremini sobiva kandidaadi vahel oskuses oma kogemust mõtestada ning selle väärtust teistele arusaadavaks teha.