Autor: Tõnu Lehtsaar
Kui töötasin Tartu Ülikooli õppeprorektorina,
tundsin end üksikumana kui kunagi varem. Arvasin, et see on eraasi, kuid
märkasin, et teised tippjuhid puutuvad kokku sama probleemiga. President
Lennart Merit ETVs meenutades ütles Mart Siimann, et kord olla Meri talle
kurtnud, et tunneb end väga üksikuna. Kui seati ametisse omaaegne peapiiskop
Jaan Kiivit, siis Soome ametivend tervitas teda üksildaste klubisse astumise
puhul. Juhtide suhtlemiskoolitusi läbi viies olen sageli hämmeldunud, kui
üksildased on tugevad ja säravad isiksused. Tundub, et mida kõrgem ametikoht,
seda suurem on üksildus.
Ma ei arva, et üksildus on teadliku valiku
tulemus. Pigem on see olukordade ja isiksusejoonte kokkusattumise tulemus.
Juhiks ei saa igaüks. Meie konkurentsitihedas maailmas peab juht olema võimekas
ja tugev isiksus. Olen tähele pannud, et suurtel isiksustel on kolm ühist
tunnust. Esiteks on nendel elu ja asjade kohta olemas isiklik arvamus. Teiseks
käivad suured isiksused oma eripära ja isikliku arvamusega suurele osale
ümbritsevatest inimestest närvidele. Kolmandaks on isiksused sisemas üksildased
inimesed. Seega tõsiasi, et juhiks tõusevad sageli just isiksused, koondab
üksildased tippu. Samas on tippjuhi üksildusel üldinimliku üksildusega võrreldes
oma eripärad.
Inimesel on kaks vastandlikku vajadust:
suhtlemine ja privaatsus. Suhtlemisvajadus leiab rahulduse, kui tekib teistega
ühine tähendus – me saame asjadest ühte moodi aru või mõistame erinevaid
arusaamasid. Privaatsusvajadus väljendub soovis olla omaette iseenda päralt,
otsustada kas ja millal suhelda, juhtida oma aega. Juht on sunnitud sageli
suhtlema siis kui ta ei taha või ta pole selleks valmis. Koju helistamine,
isiklikest kavatsustest ootamatuste tõttu loobumine, ülepinge – kõige selle vastu
seistes juhtub seda ikkagi. Tekib olukord, kus tuleb pidevalt anda, ent
kogumise aega pole. Väliselt särava suhtlemise taha varjub sageli sisemise
tühjuse tunne.
Üldlevinud on arvamus, et rikkad ei taha vaestega
suhelda, targad rumalatega ja edukad edututega. Arvatakse, et barjääre ja
vahesid ehitab tugevam pool, kannatab kehvem pool. Kes ehitab üksilduseseina
juhi ümber, kas juht ise? Arvan, et seda teevad just alluvad ja kõrvalseisvad
inimesed, kes ei taha juhti endale lähedale lasta. Miks? Sellepärast, et juhti
projetseeritakse oma alateadlikud ihaldatud isiksusejooned. Näiteks meeldib
juhti näha targana, otsustuskindlana, ausana, edasivaatavana otsekui teise, pea
täiuslikku maailma kuuluvana. Juhile liiga lähedale pääsemist tegelikult
kardetakse, sest kardetakse ideaalpildi purunemist ja lihtsalt inimese
nägemist.
Üksildust on mitut sorti. Meie üksiolemine võib
puudutada nii tunnet, reaalset inimsuhete puudumist kui ka eksistentsiaalset
üksiolemist, kus me ei oska enda jaoks vastata elu põhiküsimustele. Kogu oma
mitmekesisuses leeveneb aga üksildus, kui inimesel on olemas usaldusväärsed
lähisuhted. Perekond on tähtis. Mulle jättis sügava mulje, kuidas Siim Kallas
väärtustas Tähelaeva saates just perekonda, kes aitas tal keerulistel ja
hüljatuse aegadel püsti püsida. Mis seal salata, juhtidena maksame oma töö eest
just ennekõike lähisuhetega. Tekib suletud ring, milles töötamiseks on vaja
lähedaste tuge, ent seesama töö hävitab lähisuhted.
Juhi üks ülesandeid on olla visionäär, vaadata
kaugele ette ja näha seda, mida teised veel ei näe. Suhteliselt lihtne on
ehitada õhulosse, kirjeldada nendes oma paremaid lootusi ja vajadusel neid ka
maha müüa. Juba vanal ajal öeldi, et rahvas tahab tsirkust ja leiba ning
vaatemänguline tulevikumudel võib olla köitev. Palju tõsisem on aga tõene
tulevikuvaade.
Faktipõhine, intuitsioonist toetatud ja oma
veendumustega kaetud arusaam homsest, mis viib tulevikkuvaatava
vastutustundliku käitumiseni. Miskipärast on seesugust visiooni raske teistega
jagada. Suured visionäärid on üksinda. Kuulajad ei taha saada nendeks, kelleks
nad võiksid saada. Tagorel on ilus lugu sellest, kuidas kuningas seisatub
kerjuse ees ja ütleb, et soovi, mida Sa tahad ja ma teen Sulle, mis see ka
poleks. Kerjus palub kuningat, et ta käsiks rahvast rohkem annetada.
Olen juhtimise üle mõtiskledes jõudnud
järeldusele, et inimese side organisatsiooniga väljendub kolmes funktsioonis.
Need on arvamine, tegemine ja vastutamine. Teatud juhtudel võib üks nendest üle
võimenduda. Oleme ilmselt kokku puutunud nendega, kes ainult arvavad kõigi ja
kõige kohta, ent ise ei tee midagi ega vastuta millegi eest. On neid, kes
teevad omamata isiklikku arvamust ja lükates vastutuse teistele. Juhi jaoks on
vastutusel suurim osakaal. Tema vastutab selle eest, kui kõik on õigesti
arvanud ja oma parima teinud, et asi tervikuna välja tuleks ja tööle hakkaks.
Juht on üksildane, sest teised võivad teha ja arvata, juht aga vastutab terviku
eest.
Tippjuhi üksildust võib pidada varjatud
üksilduseks. See üksilduse liik iseloomustab tööle keskenenud inimesi, kes ei
pööra oma üksildusele otsest tähelepanu. Probleemidena nähakse halvenevat
tervist, purunevaid suhteid või väljajäämist emotsionaalselt olulistest
otsustest. Seega tegeletakse sageli sümptoomidega, mitte põhjustega.
Mida siis teha üksilduse kui põhjuse ohjamiseks?
Siinkohal tuleks nimetada, et kuigi emotsionaalselt pigem ebameeldiv, ei ole
üksildus ühetähenduslikult negatiivne nähtus. Enese leidmine, asjade
läbimõtlemine, endale kindlaks jäämine, visiooni järgimine, tipus püsimine –
need on väärtused, mille hinnaks ja saavutamise vahendiks on sageli üksildus.
Kui aga üksildus rõhub ja segab toimetulekut, ei lase toimuvas mõtet näha, siis
on tegemist tõsise probleemiga. Aitab enese vajalikuks tegemine kellelegi,
lähisuhete hoidmine. Kui üksi ei jõua, siis on loomulik pöörduda abi järele.
Meie sügavam vajadus pole üksildus, vaid lähedus. Lähedus nõuab reegleid, et me
üksteist ära ei tallaks ja ühiseid eesmärke ellu suudaksime viia.
Olen enda jaoks mõned nendest reeglitest
sõnastanud tippjuhi kümne käsuna.
- Sina pead arvestama, et tipus olemise hind on
üksildus, kuna tipus ollakse üksinda. - Sina ei pea mitte tänulikkust ootama, vaid Sa pead
tegema, mis on Su kohus. - Sina pead arvestama, et pole olemas üdini häid
ja halbu inimesi, vaid et ingel ja saatan ühteaegu igas inimeses elavad. Sina
saad ingli elule äratada. - Sina pead teadma, et edu kuulub meile, läbikukkumised
on aga Sinu omad. - Sina pead valvas olema, et kui Sulle hakkab
tunduma, et Sa oled asendamatu, siis on aeg hakata kohvreid pakkima. - Sina ei pea mitte ainult seda kuulama, mida
kaaslased ja alamad ütlevad, vaid ka seda suutma mõista, mida nad ütlemata
jätavad. - Sina pead teadma, et see, kes Sa oled, loob
selle, mida Sa teed. - Sina pead ikka selle peale mõtlema, et kui orus
tõstab inimene käe, siis näevad seda vähesed. Kui aga keegi tõstab mäe otsas
käe, siis paistab see paljudele. - Sina ei pea mitte imet ja juhust alahindama.
- Sina ei pea mitte oma hinge oma ametile maha
müüma, sest Sina oled Sina ja amet on amet.
Loe veel:
Kas uus juht suudab muudatusi ellu viia?
Kuidas kujuneb arvamus teisest inimesest?