29.08.2024 osalesin Juhtimiskonverentsil Coaching 2024, mille fookusteema oli Vastutus. Vastutus on meie igapäeva elus nii teadlikult kui mitteteadlikult koguaeg olemas, seda ka siis, kui me mõnikord vastutust võtta või jagada ei taha.
Kaks kogemuslugu
Olen oma elus kogenud ning kokku puutunud kahe väga erineva juhtimisstiiliga. Ühes olukorras otsustas juht mitte sekkuda ja lootis, et “aeg” lahendab probleemi, mis tekkis toksilise meeskonnaliikmega. Selle otsuse tagajärjel lahkusid mitmed andekad töötajad, kes ei soovinud enam sellisesse keskkonda panustada. See juht vastutas kaudselt nende lahkumise eest. Samas olen kogenud ka täiesti vastupidist lähenemist, kus üksusejuht astus esile ilma, et tal oleks olnud otsest kohustust seda teha. Ta kaitses oma kolleege keerulises ja tundlikus olukorras, võttes enda peale võimaliku riski. Tema enesejuhtimine ja valmisolek vastutust võtta näitas tõelist empaatiat ja tugevust.
On olukordi, kus ongi keeruline otsustada, kas reageerida või mitte ehk mõnikord võib olla ka just tegevusetus õigem tegu ja vastupidi. Sellisel juhul aga on teadliku ehk kaalutud riski mõistmine ning selle tagajärgedeks valmis olemine juba alguses oluline.
Kaalutud riski võtmine kui vastutustundliku juhtimise tööriist
Konverentsilt jäi mulle mõtetesse kõlama Swedbank juhi Olavi Lepp poolt toodud kahe erineva vastutuse vahe, mida eesti keeles on keeruline väljendada – accountability vs responsibility. Viimane neist määrab vastutuse meie ülesannete täitmise eest, esimene aga tulemuse eest. Ma omalt poolt lisaks siia ühe juhtimistööriista ehk kaalutud riski mõõte, mis on omakorda tugevalt seotud vastutustega. Otsuseid vastu võttes peab juht olema valmis vastutama nende tulemuste eest, arvestades kõiki tagajärgi. See nõuab juhilt tarkust, julgust, eetilist meelestatust ning vastutustunnet. Juht saab vastutust jagada meeskonnaga, kuid lõpuks peab ta vastutama tehtud otsuste tulemuste eest.
Ülaltoodud näidetes võtsid mõlemad juhid enesele ilmselt sarnaselt teadvustamata ka kaalutud riski, kuid vastutuse jagamine oli vägagi erinev.
Coaching ja coachiv juhtimisstiil
Ehk oleks paslik küsida, kumb ülaltoodud juhtidest on oma juhtimisoskustega rohkem tegelenud? Sellele küsimusele pole fakte teadmata lihtne vastata, sest juhtimine võib olla nii sisemine oskus kui ka teadlikult arendatav kompetents. Mõlemal juhul aga saab kasu olla coachingust, mis oli ka konverentsi läbiv teema. Coaching aitab juhil jõuda sügava sisemise olemuse ja tõdemuseni, tuua välja tema sisemised toetavad/takistavad eeldused, aidata läbi õigete küsimuste juhil mõista oma rolli ja määratleda, kellel lasub vastutus kaalutud riskide võtmisel. See arendab juhti, et ta suudaks kasutada erinevaid juhtimisstiile vastavalt olukorrale. Kriisiolukorras ei pruugi coachiv juhtimisstiil alati olla kõige efektiivsem, kuid coaching aitab juhil leida õige tasakaalu erinevate lähenemiste vahel.
Eeltoodut kokkuvõttes – vastutuse olemasolust ei pääse keegi, seega on tulemuslikum seda teadlikult juhtida, mitte jaanalinnu kombel pea liiva alla peita. Ehk on vastutuse võtmisel ja jagamisel ka nagu lihastel, mälul jms oma muskel, mida saab järjepidevalt treenida? Me vastutame oma tegude ja tegemata jätmiste eest ning ka teiste ees, kui olukord seda nõuab. Oluline on mõista, et vastutust saab teadlikult jagada ja arendada, mis lõppkokkuvõttes toetab nii juhti kui ka kogu meeskonda.
Loe varasemaid blogipostitusi:
Mõtteid PARE konverentsilt “Päriselt. Võrdselt.”
