Blogi

Olen üle 20 aasta omanud privileegi kohtuda inimestega, kes on oma karjääris muudatust planeerimas. Mõnedel õnnestuvad töökoha vahetused lihtsalt, teised aga ei leia kuidagi uut ja sobivat tööd. Mida on tööintervjuud mulle õpetanud?

Olles oma klientidele partneriks uute töötajate värbamisel, puutume igapäevaselt kokku ettevõtete mainega. Üheks võimaluseks oma mainet kujundada on osaleda Peresõbraliku tööandja märgise taotlemisel.

Kuulujutt on suust suhu liikuv jutt, mis ei pruugi tõele vastata. Me kõik tajume inimesi ja olukordi erinevalt, kuid usume siiralt – meie teame tõde! Siiski on nii, et lisame jutule oma emotsiooni ja tõlgenduse, ja see hakkab elama hoopis uut elu.

Kirjutasin varasemalt kuuest emotsionaalsest stiilist, millest esimene oli säilenõtkus. Oma raamatus „Aju emotsionaalne elu“ pakub autor Richard J. Davidson lühikest testi, et end hinnata. Oluliseks küsimuseks selle hindamisel on – kui seisad silmitsi mõne emotsionaalselt keerulise olukorraga, kas leiad endas vastupidavust ja sihikindlust edasi liikuda või pigem tunned abitust ja annad alla?

Sel ajal kui riigi eelarvesse kasvutrendi planeeritakse, on paljud eraettevõtted silmitsi olukorraga, kus töötajaid tuleb koondada. See on raske aeg kõikide jaoks. Vähim, mida otsene juht saab teha, on pakkuda toetust ja inimlikult olemas olla. Toon artiklis välja mõned põhimõtted, mida võimalusel koondamiste läbiviimisel järgida.  

Richard J. Davidsoni on pühendanud aastaid aju uuringutele ning kirjutab oma raamatus „Aju emotsionaalne elu“ kuidas aju ainulaadne toimimine mõjutab inimese mõtteid, tundeid ja elu. Hea on ka teada – mitte ainult meie mõtted ei määra meie käitumist. Käitumist muutes muudame ka oma mõtteid.

Iga suhtlemine algab kontakti loomisest. Paljudel toimub see loomupäraselt ja justkui märkamatult. Kuid enamus peab suhtluspartneriga kontakti loomist õppima. Mida olulisem on jutuajamine, seda tähtsam on saavutada omavaheline usalduslik õhkkond, kus on mugav olulistel, teinekord tundlikel või keerulistel teemadel rääkida.

Palga teema on alati väga tundlik nii juhi, kui töötajate jaoks. Palgasüsteem peab olema terviklik ja õiglane. Samas ainult palgale tähelepanu pöörates pikas perspektiivis edu ei saavutata. Ikka on oluline, kuidas töötajad nd tunnevad ja kuidas neid inimestena väärtustatakse.

Pikki tööpäevi tehes jooksed kui orav rattas. Hoog on nii suur, et pole aega ei paremale ega vasakule vaadata. Vaadates suurt pilti saad võimaluse kaaluda paljusid võimalusi. Vaagida nende plusse ja miinuseid. Olles kitsalt oma väikses maailmas on ka vaatenurk kitsam.

Igas ettevõttes on oma aura, mida tunnetad nende inimestega suheldes. See on suhete kultuur, mis väljendub igapäevases suhtlemises ja selles, kuidas erinevaid olukordi lahendatakse. Meeskonna positiivsusest ja mõnusast suhete kultuurist saavad alguse head kliendisuhted. See on kasvav ring, mis saab toitu sellest, mida sellesse paned.

Ajajuhtimise koolitustel, mida aasta lõpul eriti palju telliti, oli keskmes küsimus “Kuidas suuta sama ajaga rohkem teha?”. Kuidas nii tööd korraldada, et inimesed suudaksid kõik ära teha. Ja veel hästi ja õigeaegselt. Esimesena on mul mõttes küsimus – kas asi on kalendri täitmises, aja surnuks löömises, tööpäeva väheses läbimõtlemises või liigses töökoormuses?

Töökoha vahetused on muutunud igapäevasteks, päris sagedased on esimestel päevadel ja nädalatel tekkinud pettumused – kõik polegi nii roosiline, kui enne paistis. Uude töökohta minnakse suurte lootustega, vahel tekivad aga tagasilöögid sellest, et uue inimese vastu võtmist pole täpselt läbi mõeldud. Siis peaks tööle asunu ise oskama enda eest seista, et võimalikult kiiresti tööga heal tasemel toime tulla.

Jaanuari algul sai meie ettevõte 18-aastaseks. Sel puhul saime palju õnnitlusi täisealiseks saamise puhul. Mind pani see mõtlema – kas ettevõtte vanuse ja inimese vanuse vahele saab paralleele tõmmata? Nii ja naa.