Blogi

Värbajatena puutume ikka kokku olukorraga, kus juhi tähtajaline leping lõppeb ja korraldatakse uus avalik konkurss. Loomulikult on senine  juht oodatud kandideerima. On küllalt olukordi, kus ta ei osutu enam valituks. Kuid kui tema kompetents on valdkonnas suur ja temaga töösuhet jätkata, on olukord keeruline. Kas sellel võib olla õnnelik lõpp?

Värbajatena vastame pidevalt kandidaatide küsimusele – milline on ettevõttesisene karjäärivõimalus?   Samaaegselt oleme ettevõtete personalijuhtide ja juhtide partneriks, kui nad soovivad sisekonkursi kandidaate hinnata. Et otsustada – kes on uuele ametikohale sobivaim, keda on õige edutada. Niisiis – kas avatud konkurss või sisekonkurss?

On aeg, mil paljud mõtlevad uuele karjäärile. Lapsed valivad kooli, kuhu minna õppima – milline suund valida? Tööturul on palju koondamisi ja suuri muudatusi – paljud peavad tõsiselt kaaluma karjäärimuutust. Kunagi ei ole hilja oma tööelus muutust teha. Mida varem hakkad sa teadlikult fookuses hoidma eluks seatud eesmärki, seda suurem on elule tagasi vaadates rahulolu saavutatu üle.

Meie elus on nii palju muutusi, uuega kohanemist ja teistmoodi tegemist. See väsitab ja kurnab. Pead kohanema tööle naasmisega. Kuidas hakkama saada? Ja kuidas siis hakkama saad, kui polegi enam tööd, kuhu tagasi minna? Ees on ootamas motivatsioonikriis. Ma pean, ma pean, ma pean… Kui alustaks sellest, et püüad mõelda: ma tahan, ma tahan, ma tahan…  

Meie rahulolu sõltub vaatenurgast. Ja sellest, kuidas me antud olukorda enda jaoks mõtestame. Ühel sõnal võib olla suur kaal, et kogu mõte muutuks. Vaid 38% vajab uusi töötajaid … kuulge, see on ikka väga palju! Miks vaid?! Kas e-suhtlus on ikka kõikvõimas ja päriselt meile sobiv? Kahtlen sügavalt. Inimestena vajame teise energiat, inimlikku kontakti ja teineteise tunnetust. Et üksteist mõista ja jõustada.

Ettevõtete jaoks on õhus küsimus – kas praegu on uue inimese värbamiseks õige aeg? Siin ei olegi ühest õiget või valet vastust. See kindlasti sõltub otsitavast positsioonist, selle olulisusest ettevõttes ning valdkonnast. Kui see positsioon on ettevõttes olulisel kohal – siis julgustame alustama värbamist just praegu.

Aasta algul mõtlevad paljud – mida tahan saavutada, kuhu jõuda? Leia alanud aastasse kasvõi üks oluline uus/parem asi, mis muudab sinu elu rõõmsamaks ja õnnelikumaks, mis suurendab sinu rahulolu iseendaga. Kui aastaga selle oma ellu lubad, saad aasta lõpul rahulolevalt nentida – oli hea aasta …

Olen üle 20 aasta omanud privileegi kohtuda inimestega, kes on oma karjääris muudatust planeerimas. Mõnedel õnnestuvad töökoha vahetused lihtsalt, teised aga ei leia kuidagi uut ja sobivat tööd. Mida on tööintervjuud mulle õpetanud?

Olles oma klientidele partneriks uute töötajate värbamisel, puutume igapäevaselt kokku ettevõtete mainega. Üheks võimaluseks oma mainet kujundada on osaleda Peresõbraliku tööandja märgise taotlemisel.

Kuulujutt on suust suhu liikuv jutt, mis ei pruugi tõele vastata. Me kõik tajume inimesi ja olukordi erinevalt, kuid usume siiralt – meie teame tõde! Siiski on nii, et lisame jutule oma emotsiooni ja tõlgenduse, ja see hakkab elama hoopis uut elu.

Kirjutasin varasemalt kuuest emotsionaalsest stiilist, millest esimene oli säilenõtkus. Oma raamatus „Aju emotsionaalne elu“ pakub autor Richard J. Davidson lühikest testi, et end hinnata. Oluliseks küsimuseks selle hindamisel on – kui seisad silmitsi mõne emotsionaalselt keerulise olukorraga, kas leiad endas vastupidavust ja sihikindlust edasi liikuda või pigem tunned abitust ja annad alla?

Sel ajal kui riigi eelarvesse kasvutrendi planeeritakse, on paljud eraettevõtted silmitsi olukorraga, kus töötajaid tuleb koondada. See on raske aeg kõikide jaoks. Vähim, mida otsene juht saab teha, on pakkuda toetust ja inimlikult olemas olla. Toon artiklis välja mõned põhimõtted, mida võimalusel koondamiste läbiviimisel järgida.  

Richard J. Davidsoni on pühendanud aastaid aju uuringutele ning kirjutab oma raamatus „Aju emotsionaalne elu“ kuidas aju ainulaadne toimimine mõjutab inimese mõtteid, tundeid ja elu. Hea on ka teada – mitte ainult meie mõtted ei määra meie käitumist. Käitumist muutes muudame ka oma mõtteid.

Iga suhtlemine algab kontakti loomisest. Paljudel toimub see loomupäraselt ja justkui märkamatult. Kuid enamus peab suhtluspartneriga kontakti loomist õppima. Mida olulisem on jutuajamine, seda tähtsam on saavutada omavaheline usalduslik õhkkond, kus on mugav olulistel, teinekord tundlikel või keerulistel teemadel rääkida.