Blogi
Tammiste blogis jagame personalitöö-, juhtimis- ja suhtlemisalaseid kogemusi ja mõtteid. Praktilisi nõuandeid jagavad nii meie värbamispartnerid kui ka -spetsialistid. Loe meie blogi postitusi!
Prioriteedid paika!
Kirjutan erilises meeleolus – on veel mõned päevad ja algab puhkus. Lõpetasin äsja Remarque „Taeval ei ole soosikuid“ lugemise – mõtted elu väärtustamisest ja arusaamast, mitte midagi pole iseenesest mõistetavat. Ainus tee õnnelikkusele avaneb läbi iga inimese suutlikkuse valitseda iseenda üle.
Paljud meist sõidavad justkui võidusõitu, tajumata algust või lõppu. Kui tihti küsime – miks ma seda teen, mis on eesmärk?
Mida rohkem ma tean, seda vähem ma tean
Pärnu Juhtimiskonverentsil oli sel aastal intrigeeriv nimi „Juht kui õpetaja“. Juhid rääkisid õpetajatest ja õpetamisest, õppimisest ja juhiks küpsemisest. Minu seekordne lugu on inspireeritud erinevate esinejate ütlustest. Kuna sõna-sõnalt neid kirja ei saanud, siis esitan need pigem mõtete
kollaažina.
Kas introvert või ekstravert?
Isiksus mõjutab meie elutee igat sammu. Üks olulisemaid selles on, kus sa paikned introvertsuse-ekstravertsuse skaalal. Ka meie oma büroos kasutame kandidaatide hindamisel isiksuse testi ja pöörame tähelepanu sellele, kas inimene on rohkem ekstravert või introvert. Kuid see pole sugugi ainuke ja määrav isiksuse omadus, mis töötaja palkamisel oluline on. Meie silmis on see ikkagi kombinatsioon tema sihikindlusest, avatusest, motivatsioonist, võimekusest.
Noore juhi teekond algab iseenda mõistmisest
Intervjueerides kogenud juhte kuulen ma sageli, kuivõrd raske oli juhina alustada. Kui spetsialistist saab juht, siis peab ta kõrvale jätma oma head tehnilised oskused ja mõistma, et nüüd saavutab ta tulemusi teisi juhtides ja suunates. See on algajate üks peamisi komistuskive – nad tahavad ikka
kõikides detailides kaasa rääkida.
Closing värbamisel
Müügis räägitakse closingust, kus toodet on juba tutvustatud, kliendi vajadused on selgitatud, tingimustes kokku lepitud ja on vaja müük lõpuni viia, käed lüüa. Miks on sellest väga oluline eduka värbamise puhul rääkida?
Outplacement – soliidne lahkumine
Suuremad ettevõtted on juba aastaid pakkunud töötajatele, keda koondatakse, omapoolset tuge. Meie suurimad selle alased tööd jäävad majanduslanguse algusaastatesse. Vaatamata raskele ajale mõeldi nende peale, kes olid sunnitud tööst ilma jääma. Kuid ettevõtetes toimuvad pidevad struktuurimuudatused, mõned ametikohad kaovad, seoses uute tehnoloogiatega ei vajata enam nii palju töötajaid. Nii on töötajate koondamise oskus sama oluline kui nende värbamise oskus.
Outplacement individuaalprogrammi ülesehitus
Emotsionaalne toimetulek, karjääri määratlemine, finantsalane nõustamine, oskuste ja võimete väljaselgitamine, ettevalmistus/tugi aktiivseks tööotsinguks.
Kas uus juht suudab muudatusi ellu viia?
Värbajatena oleme sageli ülesande ees: ettevõte vajab uut juhti, kes ettevõttele uue hingamise annaks ja jõulisemalt turgu haaraks. Omanikud ootavad kiiret tulemust, sest konkurents on karm. Antud lugu inspireeris kirjutama hiljutine kokkupuude ettevõttega, kus aasta jooksul on juhte mitmel korral vahetatud, kuid asjad ei edene. Mida peaks tegema järgmine juht, et mitte korrata eelkäijate vigu?
Uusi töötajaid on järjest raskem leida – mis on juhtunud?
Me ei ole kunagi varem kuulnud klientidelt nii palju kurtmist ega kogenud ise nii tõsist probleemi – häid töötajaid on väga raske leida. Meilt tellitakse üha enam sihtotsingut, sest kuulutused ei ole andnud mitte mingeid tulemusi. Meie ise oleme juba ammu loobunud võimalusest vaid kuulutuse abil töötajat leida – nii lihtne see pole!
Kas on õige aeg töökohta vahetada?
Töökoha vahetamine on karjääri loomulik osa. Me ei asu enam töökohale mõttega töötada seal kuni pensionipõlveni. Või kui just pension mõne aasta kaugusel pole. Vahel siiski tundub, et otsust uus töö leida piisava põhjalikkusega ei kaaluta ja vahel on näha nn. shoppamist – vaatan, millise pakkumise saan, veidi proovin, kui ei sobi, vaatan edasi.
Personali valik konveiermeetodil
Kui tööandja peab tegema valiku paljude kandidaatide hulgast, on tal mõned head ja mõned kehvad valikud. Personalivaliku protsess peaks igas ettevõttes läbimõeldud olema – vaid nii on võimalik leida endale parimaid.
Kõige parem on, kui tööandja saab rahulikult kõikide huvipakkuvate kandideerijatega töövestluse läbi viia ja siis juba mõne kõige sobivama kandidaadiga veel põhjalikumalt tutvuda, ehk ka kolleegid juurde kutsuda. Halb on seejuures see, et enamasti oli uut töötajat eile vaja. Tuleb olla efektiivne ja valik kiiresti ära teha.
Läbipõlemine kutsehaiguseks
On harv juhus, kui personaliotsingut ette valmistades ei kuuleks ma – see inimene peab olema suure stressitaluvusega. Tundub, et on lausa au ja uhkuse asi, kui rööprähklemine, pikad tööpäevad ja peale pressivad tähtajad on töö igapäev. Me ei ole inimestena loodud elama pideva emotsionaalse ja vaimse surve tingimustes ilma, et meie psüühika sellest märku annaks. Kuid töö nõuab, peame ju suutma ja nii me jätamegi varajased märgid märkamata ja sunnime end ikka tagant. Kuni murdume. Kas selle eest, et hinnatud töötaja ei suuda ka peale ühe aastast töölt eemalolekut enam tööle naasta, vastutab tööandja või töötaja?
Meie mõttetud võitlused
Tean üht ettevõtet, kus puuduvad juhid. Vähemalt rääkisid nad sellest mõtteviisist 1,5 aastat tagasi. Kuid ülejäänud ettevõtetes on ikka ametis nii juhid kui alluvad. Mul tekib sageli küsimus – kuidas saavutada selline koostöövorm, et juhtide ja alluvate vahel puuduks „rindejoon“. Liiga sageli kuulen nii tööintervjuudel kui coachingus, kuidas küll üks pole rahul ühega ega teine teisega. Ühise eesmärgi nimel töötavatel inimestel puudub tegelikult justkui üks eesmärk. Pigem pingutatakse, et teineteisele koht kätte näidata.
Miks on rahast ebamugav rääkida?
Tööandja ja töövõtja vahel käib kassi-hiire mäng. Tööandja seisukoht: ma tahan sind palgata, aga ma ei ütle (ei avalda kuulutuses ega ka kohtumisel) millise palgaga. Pane oma palgasoov kirja – vaatan, kas see meie palgasüsteemiga sobib. Töötaja – ma otsin uut tööd ja mul on oma elustandard, milles ma alla ei lähe. Kuid tööandjale igaks juhuks ei ütle – äkki hirmutan ära või küsin liiga vähe. Otsusta siis ära – kas võtad iga pakkumise vastu või jääd oma palgasoovi juurde kindlaks!
Mina kaitsemehhanismid – tasub teada
On ju tuttav olukord – keegi survestab sind teatud viisil käituma. Sa saad aru, et see, mida sinult oodatakse, on kõik väga õige ja mõistlik, kuid on sisemine tõrge teise tahtmise järgi teha? Mida tugevam on väline surve, seda suurem on sisemine tõrge – nagu füüsikas!
