Motivaatorid kui energia ja liikuvuse allikad

Kas tead, mis on sind käivitav jõud? Et kui seda töös on, ununeb väsimus, tunned rõõmu ja rahulolu? Kas tead, mis motiveerib sinu kolleege? Tavapäraselt osatakse välja tuua raha ja tunnustus. Kuid valikulaud on oluliselt laiem. 

Kuidas haridustase töö leidmist tegelikult mõjutab?

Päris kindlasti ei määra ainult kõrghariduse olemasolu edu. On küllaga neid, kes vaatamata pooleli jäänud kõrgkooli õpingutele väga kaugele ja kõrgele on jõudnud.  Kuid nii mõnigi edukas tippspetsialist või -juht on rääkinud, et nad oleksid siiski saanud elus hoopis teisi valikuid teha, kui õpingud oleksid korralikult lõpetatud olnud.

Juubilarist personalibüroo: edukas värbamine algab juba töökuulutusest

27. jaanuaril ilmus Eesti Ekspressi vahel erileht “100 aastat Eesti ettevõtlust”, kus leiab ka meie büroo juubeliartikli.  Riina Palmiste pani meie mõtted edukast värbamisprotsessist kirja.

20 aastat kogemusi ettevõtjana ja ettevõttena

Miks 20 aastat väärib mõtestamist ja tähistamist? See teekond on palju õpetanud. Kogemustest ei kasva õppetunde, kui neid endale ei teadvusta. Iga personaliotsing, koolitus ja coachingu kohtumine on meid rikastanud ja targemaks teinud. Oleme õppinud tähistama igat väikest saavutust, et hoida head energiat ja töörõõmu.

Kuidas jõuda südamelähedase tööni?

Oled otsustanud leida uue töö, võib-olla lisanud oma andmed mõnda Talendipanka või alustanud oma CV loomist. Jagan mõtteid, millist eeltööd teha ning kuidas koostada oma CVd, et pääseda vestlusele.

Personalidokumendid – mida ja miks on vaja?

Ettevõtte juht vastutab, et töötaja tööle vormistamine on korrektne ja kõik tema töötamisega seonduv seaduspärane. Kas teie ettevõtte töölepingute muudatused on kõik kirjalikult sõlmitud ja allkirjastatud?

Sihtotsing – miks ja kuna?

Tavapäraselt kasutatakse sihtotsingut tippjuhtide ja tippspetsialistide leidmiseks. Eks ikka püütakse esialgu avaliku konkursiga sobivat töötajat leida, kuid see ei pruugi tulemusi tuua. Milles põhjus?

Veebisuhtlus kandideerimisel

Meie elu on kolinud internetti. Nii on ka viimase aja värbamised toimunud veebi teel.  Muidugi jääb siis puudu silmast-silma kohtumise personaalsusest ning seda olulisem on teadvustada nüansse, mis kandideerimist mõjutavad.

Kuidas valida koolitajat või värbamispartnerit?

Novembri Äripäeva raadio saates rääkisime mitmekülgsest koostööst oma klientidega. Sirje ja Kadi kutsusid oma kogemust jagama meie pikaaegse kliendi – endise Vabamu juhi ja praeguse kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsleri Merilin Piipuu.

Kuidas sisseelamisprotsessi edukalt juhtida?

Kuula Äripäeva raadio saadet ja saad teada, mida sisseelamisel silmas pidada ning milliseid vigu vältida uue töötaja vastu võtmisel, oma töötaja uude rolli- ja lapsehooldus-puhkuselt tuleva kolleegi tööellu aitamisel? Kuidas uue meeskonna ette astuv juht koostöö- ja usaldussuhteid üles ehitab?

Kuidas valida ettevõttesse koolitust?

Koolitus ei ole täna enam tööandjate ainuke valik töötajate arendamisel. Võimalusel kasutatakse personaalsemaid, teemale sobilikumaid ja pikaajalisemat kasu toovaid viise. Sirje ja Kristi räägivad Äripäeva raadios, milliseid erinevaid võimalusi on meil lisaks koolitamisele töötajate arendamisel pakkuda.

Miks toob põhjalik värbamisprotsess ettevõttele kasu?

Käisime Äripäeva raadios külas ja rääkisime oma värbamisprotsessist. Usun, saate inspiratsiooni oma ettevõtte värbamine uuesti läbi mõelda -kuidas leida uusi töötajaid, et valik oleks õige?

Supervisioonist superviisoriga

Palusin intervjueeritavaks oma hea kolleegi Kristi Põldma, kes lõpetas pea 3 aastat kestnud coachi ja superviisori väljaõppe International Coaching and Supervsion Instituudis (ISCI).

Mentorlus loob uut väärtust

Mentorlus aitab suurendada töötajate motivatsiooni ja kokkukuuluvustunnet. Läbi selle kasvab ettevõtte majanduslik edu. Milline on mentori roll ja kuidas mentorlust püsivana hoida? Kuidas luua väärtust loovat mentorkultuuri?

Endine ja uus juht ühes meeskonnas

Värbajatena puutume ikka kokku olukorraga, kus juhi tähtajaline leping lõppeb ja korraldatakse uus avalik konkurss. Loomulikult on senine  juht oodatud kandideerima. On küllalt olukordi, kus ta ei osutu enam valituks. Kuid kui tema kompetents on valdkonnas suur ja temaga töösuhet jätkata, on olukord keeruline. Kas sellel võib olla õnnelik lõpp?

Sisekonkursside võimalused, aga ka riskid

Värbajatena vastame pidevalt kandidaatide küsimusele – milline on ettevõttesisene karjäärivõimalus?   Samaaegselt oleme ettevõtete personalijuhtide ja juhtide partneriks, kui nad soovivad sisekonkursi kandidaate hinnata. Et otsustada – kes on uuele ametikohale sobivaim, keda on õige edutada. Niisiis – kas avatud konkurss või sisekonkurss?

Keerulise aja positiivne mõju ja kavatsus

Meie rahulolu sõltub vaatenurgast. Ja sellest, kuidas me antud olukorda enda jaoks mõtestame. Ühel sõnal võib olla suur kaal, et kogu mõte muutuks. Vaid 38% vajab uusi töötajaid … kuulge, see on ikka väga palju! Miks vaid?! Kas e-suhtlus on ikka kõikvõimas ja päriselt meile sobiv? Kahtlen sügavalt. Inimestena vajame teise energiat, inimlikku kontakti ja teineteise tunnetust. Et üksteist mõista ja jõustada.

Tervisekriisist motivatsioonikriisi

Meie elus on nii palju muutusi, uuega kohanemist ja teistmoodi tegemist. See väsitab ja kurnab. Pead kohanema tööle naasmisega. Kuidas hakkama saada? Ja kuidas siis hakkama saad, kui polegi enam tööd, kuhu tagasi minna? Ees on ootamas motivatsioonikriis. Ma pean, ma pean, ma pean… Kui alustaks sellest, et püüad mõelda: ma tahan, ma tahan, ma tahan…  

Sirje – Professional Coach

On privileeg olla lõpuni kuulatud. Mõistetud rohkemgi kui ise ennast mõistad. Et oma mõtteid korrastada ja oluline eesmärk enda jaoks lahti mõtestada. Minevikust saab tulevik, kui võtad sealt positiivse kogemuse. Sõnastad selle ja vormid plaaniks, mille järgi on hea ja kindel astuda. Just see juhtub, kui koged professionaalset coachingut.

Karjäärivalikud mõjutavad eluteed

On aeg, mil paljud mõtlevad uuele karjäärile. Lapsed valivad kooli, kuhu minna õppima – milline suund valida? Tööturul on palju koondamisi ja suuri muudatusi – paljud peavad tõsiselt kaaluma karjäärimuutust. Kunagi ei ole hilja oma tööelus muutust teha. Mida varem hakkad sa teadlikult fookuses hoidma eluks seatud eesmärki, seda suurem on elule tagasi vaadates rahulolu saavutatu üle.

Kas praegu on õige aeg uusi töötajaid värvata?

Ettevõtete jaoks on õhus küsimus – kas praegu on uue inimese värbamiseks õige aeg? Siin ei olegi ühest õiget või valet vastust. See kindlasti sõltub otsitavast positsioonist, selle olulisusest ettevõttes ning valdkonnast. Kui see positsioon on ettevõttes olulisel kohal – siis julgustame alustama värbamist just praegu.

Kuidas oma karjäär edule pöörata?

Olen üle 20 aasta omanud privileegi kohtuda inimestega, kes on oma karjääris muudatust planeerimas. Mõnedel õnnestuvad töökoha vahetused lihtsalt, teised aga ei leia kuidagi uut ja sobivat tööd. Mida on tööintervjuud mulle õpetanud?

Kuidas oma eesmärgid tegelikult ellu viia?

Aasta algul mõtlevad paljud – mida tahan saavutada, kuhu jõuda? Leia alanud aastasse kasvõi üks oluline uus/parem asi, mis muudab sinu elu rõõmsamaks ja õnnelikumaks, mis suurendab sinu rahulolu iseendaga. Kui aastaga selle oma ellu lubad, saad aasta lõpul rahulolevalt nentida – oli hea aasta …

Kuulujutust töökiusuni

Kuulujutt on suust suhu liikuv jutt, mis ei pruugi tõele vastata. Me kõik tajume inimesi ja olukordi erinevalt, kuid usume siiralt – meie teame tõde! Siiski on nii, et lisame jutule oma emotsiooni ja tõlgenduse, ja see hakkab elama hoopis uut elu.

Kandideeri Peresõbraliku tööandja märgisele!

Olles oma klientidele partneriks uute töötajate värbamisel, puutume igapäevaselt kokku ettevõtete mainega. Üheks võimaluseks oma mainet kujundada on osaleda Peresõbraliku tööandja märgise taotlemisel.

Koondamistega silmitsi seistes

Sel ajal kui riigi eelarvesse kasvutrendi planeeritakse, on paljud eraettevõtted silmitsi olukorraga, kus töötajaid tuleb koondada. See on raske aeg kõikide jaoks. Vähim, mida otsene juht saab teha, on pakkuda toetust ja inimlikult olemas olla. Toon artiklis välja mõned põhimõtted, mida võimalusel koondamiste läbiviimisel järgida.  

Säilenõtkus – teeme testi

Kirjutasin varasemalt kuuest emotsionaalsest stiilist, millest esimene oli säilenõtkus. Oma raamatus „Aju emotsionaalne elu“ pakub autor Richard J. Davidson lühikest testi, et end hinnata. Oluliseks küsimuseks selle hindamisel on – kui seisad silmitsi mõne emotsionaalselt keerulise olukorraga, kas leiad endas vastupidavust ja sihikindlust edasi liikuda või pigem tunned abitust ja annad alla?

Personalitöö kolm kontrollküsimust

Personalitöös on palju valdkondi ja alati on midagi, mis võiks olla paremini tehtud. Siiski saab ka kolme kontrollküsimusega personalitöö hetkeseisu hinnata.

Eduka suhtlemise avavõti – kontakti loomine

Iga suhtlemine algab kontakti loomisest. Paljudel toimub see loomupäraselt ja justkui märkamatult. Kuid enamus peab suhtluspartneriga kontakti loomist õppima. Mida olulisem on jutuajamine, seda tähtsam on saavutada omavaheline usalduslik õhkkond, kus on mugav olulistel, teinekord tundlikel või keerulistel teemadel rääkida.

Emotsionaalne stiil kui elu mõjutaja

Richard J. Davidsoni on pühendanud aastaid aju uuringutele ning kirjutab oma raamatus „Aju emotsionaalne elu“ kuidas aju ainulaadne toimimine mõjutab inimese mõtteid, tundeid ja elu. Hea on ka teada – mitte ainult meie mõtted ei määra meie käitumist. Käitumist muutes muudame ka oma mõtteid.

Kas ma pean palka tõstma?

Palga teema on alati väga tundlik nii juhi, kui töötajate jaoks. Palgasüsteem peab olema terviklik ja õiglane. Samas ainult palgale tähelepanu pöörates pikas perspektiivis edu ei saavutata. Ikka on oluline, kuidas töötajad nd tunnevad ja kuidas neid inimestena väärtustatakse.

Arenguvestluste sisu ja võimalused

Arenguvestlus on juhi kohtumine oma töötajatega, et avatult ja tulevikku vaatavalt rääkida omavahelisest koostööst. Inimestes on nii palju ideid ja mõtteid, ole ainult hea, leia aeg ja kuula! Nii julgustan ma kõiki juhte – võta neid kohtumisi kui erilist võimalust kohtuda oma inimestega, et ühiselt tulevikku vaadata.

Vaatad sa suurt pilti?

Pikki tööpäevi tehes jooksed kui orav rattas. Hoog on nii suur, et pole aega ei paremale ega vasakule vaadata. Vaadates suurt pilti saad võimaluse kaaluda paljusid võimalusi. Vaagida nende plusse ja miinuseid. Olles kitsalt oma väikses maailmas on ka vaatenurk kitsam.

Suhete kultuur loob ümbritsevat õhkkonda

Igas ettevõttes on oma aura, mida tunnetad nende inimestega suheldes. See on suhete kultuur, mis väljendub igapäevases suhtlemises ja selles, kuidas erinevaid olukordi lahendatakse. Meeskonna positiivsusest ja mõnusast suhete kultuurist saavad alguse head kliendisuhted. See on kasvav ring, mis saab toitu sellest, mida sellesse paned.

Kas ettevõtte vanust saab võrrelda inimese omaga?

Jaanuari algul sai meie ettevõte 18-aastaseks. Sel puhul saime palju õnnitlusi täisealiseks saamise puhul. Mind pani see mõtlema – kas ettevõtte vanuse ja inimese vanuse vahele saab paralleele tõmmata? Nii ja naa.

Uuele töökohale – kuidas hästi sisse elada?

Töökoha vahetused on muutunud igapäevasteks, päris sagedased on esimestel päevadel ja nädalatel tekkinud pettumused – kõik polegi nii roosiline, kui enne paistis. Uude töökohta minnakse suurte lootustega, vahel tekivad aga tagasilöögid sellest, et uue inimese vastu võtmist pole täpselt läbi mõeldud. Siis peaks tööle asunu ise oskama enda eest seista, et võimalikult kiiresti tööga heal tasemel toime tulla.

Meisterlik ajajuhtimine ja mõtlemise pausid

Ajajuhtimise koolitustel, mida aasta lõpul eriti palju telliti, oli keskmes küsimus “Kuidas suuta sama ajaga rohkem teha?”. Kuidas nii tööd korraldada, et inimesed suudaksid kõik ära teha. Ja veel hästi ja õigeaegselt. Esimesena on mul mõttes küsimus – kas asi on kalendri täitmises, aja surnuks löömises, tööpäeva väheses läbimõtlemises või liigses töökoormuses?

Värbamine on kui sügisene seenelkäik

Värbamine on kui sügisene seenelkäik – kord on kiired eduelamused, teinekord pikad otsingud üksikute „pärlitega“. Vaatamata protsessi kulule, oled sa millegi võrra alati rikkam ja näed väga värvilist pilti. Ma naudin värbamispartneri töös seda, et see töö rikastab läbi kandidaatide ja klientide kogemuslugude tohutult minu mõttemaailma. Tunnen suurt tänulikkust nende kogemuste eest, mida erinevad inimesed minu ellu toovad, sest tänu neile olen ka mina pidevas arengus.

Äripäev 09.2018 “Vaid väga hästi tehtud töö on tegemist väärt”

Kui minult küsitakse ettevõtte eesmärke, ei suuda ma neid kuidagi numbrites öelda. Mõtlen, et on privileeg teha tööd, mida armastad ja mis on sinu kirg. Eriline privileeg on teha seda koos inimestega, kellega koos töötamisest rõõmu tunned. Kui kogu meeskond paneb töösse nii kire kui ka pühendumise, tulevad kindlasti ka tulemused eurodes.

Kas ehitussektoris on lojaalsust?

Tänapäeval ollakse üldiselt lojaalsemad oma karjäärile kui ettevõttele. Kui investeerid oma töötajate arendamisse, investeerid ka meeskonnatunde tekkimisse. Võib juhtuda, et juba sellest piisab, et sa ei pea kulutama aega ja raha uute töötajate värbamisse ega  palgaralliga kaasa tormama. Ka siis, kui igapäevane töö käib „objektil“ ning igapäevased inimlikud kontaktid ei toimu mitte ettevõtte kontoris vaid töömaal.

Palkame vaid kogemustega superinimesi!

Oleme kolleegidega viimasel ajal palju arutanud – millest see tuleb, et klientidele uute töötajate leidmine läheb järjest keerulisemaks. Kas tõesti on põhjus selles, et töö tegijaid ongi vähemaks jäänud? Või…superinimeste otsimine võiks asenduda õigete inimeste arendamisega.

Milleks mulle täiskasvanu koolitaja kutse?

Kui konverentsil tutvustatakse mind kui „tippkoolitajat“, siis tahan tunda, et see pole reklaamitrikk vaid see vastab ka tõele. Koolitajate turgu aitab väga hästi korrastada riiklik täiskasvanud koolitajate kutse süsteem. Muidugi, kui koolitus algab, ei loe enam paber. Loeb see, mis sünnib sellel koolitusel. Kas koolitaja saab osalejatega kontakti, tekitab usaldust ja oskab teemat veenvalt esitada. Loeb see, et osalejatel õpitust ka kasu on.

Mõeldes noortele – kuhu edasi?

Gümnaasiumi lõpetajal on vaja mõista, kuidas toime tulla selles maailmas, kus on palju valikuid ja valikuvabadust. Varasemalt sageli kirutud rutiin „kooli-koju-kooli“ võis olla küll tüütu, kuid võttis endalt ära vajaduse ise mõelda, mida oma eluga peale hakata. Noore gümnaasiumilõpetaja suurim väljakutse on muuta oma pühendumist – vaid väga hästi tehtud töö on väärt tegemist. Lihtsam on neil, kes juba koolis õppides soovisid saavutada maksimumi – nad on õppinud pingutama ja tõsiselt tööd tegema.

Kiiresti, kuid mitte kiirustades

Uute töötajate valikul saadab edu neid, kes tegutsevad kiiresti, kuid mitte kiirustades. Kindlasti on vaja planeerida aega ettevalmistusse, kandidaatide leidmisse, nendega kohtumisteks ja põhjalikumaks süvenemiseks. Kõike seda tehes meeles pidada – closing on jõudnud müügist värbamisse ja sobiva kandidaadiga tuleb tööleping sõlmida võimalikult kiiresti.

Kas leiame alati hea lahenduse?

Mõnede otsuste puhul on teada, et pidime valima kahe halva vahel. Polegi head lahendust – ikka on keegi, kellele otsus ei meeldi või kellele teeb see kahju. Ja on neid, kellele on see väga vajalik. Kui on sellised valikud, kus raha räägib ja argumenteerib, ei tohi silmist lasta olulisemat – kõige tähtsamad on inimesed.

Kes on sinu ettevõtte äririsk?

Soovitan juhtidel mõelda oma inimestele ja kaaluda, kas mõni neist võib olla ettevõttele äririskiks. On siis tegemist inimesega, kellele ainuisikuliselt on teada äristrateegiline informatsioon, kes ainukesena valdab võtmekompetentse või on veel midagi, millele äriturvalisusele mõeldes pead tähelepanu pöörama.

Miks juhtimiskultuur nii oluline on?

Liidrid ei vastuta tulemuste eest, vaid inimeste eest, kes vastutavad tulemuste eest. Võttes kedagi tööle tema oskuste pärast, töötab ta sinu juures raha pärast. Kuid töötaja, kes usub sama asja, mida sinagi, pühendub tööle südamega. Iga juht peaks oskama öelda – miks ma seda tööd teen, millega ma inimesi sütitan.

Kuidas töö otsimisel edukas olla?

Uue töö otsimine on põnev teekond, mis paneb end analüüsima, tekitab parajalt pinget ja lisab ellu veidi ärevust. Kui oled valinud õige suuna ja selles ka värbajat veenad, on uus töö sinu!

”Ei” ütlemine on selguse loomine

On inimesi, kellel „ei“ tuleb väga lihtsalt, nii et vahel tahaks küsida – miks mitte „jah“. Ja kui on eitav seisukoht välja öeldud, siis selle juurde ka jäädakse. See on justkui „selgroo“ näitamine. Mõtlen nii, et alati tasub enne seisukoha kuuldavaks tegemist kaaluda erinevaid variante, nende hulgas ka seda, et millistes tingimustes oleks võimalik nõustuda.

Töö disain – loome selgust

Disain on jõudnud kohtadesse, kus varem selle peale ei mõeldud. Näiteks mõeldakse meditsiinis teenuste disainile – pole sugugi nii, et lähed arsti juurde ja saad rohu. Või teine näide – valdade ühinemisega on vaja infoliikumine hoopis uuele tasemele viia. Töö disain on vajalik ka igas äriettevõttes. Ettevõtete äri on pidevas muutumises, allkirjastatud ametijuhendid ei ole piisavalt paindlikud. Iga töötaja loob tegelikult ise oma töö – vastavalt sellele, millised on tema tugevused, kogemused ja oskused.