Meeskonnakoolitusel ühtset meeskonda luues

Aasta algus on õige hetk mõelda oma meeskonnale – mis on see, mida me juurde vajame? Kas mõni oskus, uus teadmine? Kas mõnele inimesele või kõigile? Koolituse planeerimist alusta alati eesmärgi sõnastamisega. Ja ära oota paarilt koolituspäevalt kõikide probleemide lahendamist. Muutused toimuvad sammhaaval, vahel veelgi aeglasemalt…

Värbamisotsus tehakse lõppkohtumisel

Viimasel ajal räägitakse palju sellest, et värbamine on muutunud järjest keerukamaks, uute töötajate leidmine nõuab nutikust, raamist välja mõtlemist. Oleme nõus – nii see ongi. Seepärast on väga oluline läbi mõelda, kuidas toimuvad lõppkandidaatide kohtumised otsese juhiga. Ilmselt on just tema see, kes lõppvaliku teeb. Meie ettevõtte projektijuhid on alati lõppkohtumistel juures, et olla kindlad värbamisprotsessi sujumises. Tänu sellele näeme erinevat käitumist. Soovime uue aasta algul oma mõtteid ja tähelepanekuid teiega jagada.

Mängime, et on konkurss

Aeg-ajalt juhtub, et mõni kandidaat uurib – kas see on ikka tegelik konkurss või lihtsalt peate seda mängu mängima. Meie saame alati rahuliku südamega öelda – me teeme alati oma tööd ausate reeglite järgi. Kuid ilmselt ei saa seda öelda mitte kõik ettevõtted. Arvan, et konkursside „mängult“ läbiviimine on pikas perspektiivis halb valik.

Mis on sinu ettevõtte “rosin”?

Kui alustame personalikonkurssiga, püüame leida oma kliendi juures neid olulisi „rosinaid“, mille pärast inimesed tahaksid sinna tööle minna. Küsime alati ka kliendilt – mida me ütleme tööpakkumist tehes kandidaatide küsimusele „miks ma peaksin sinna tööle minema?“ Sageli jäädakse vastuse andmisega jänni ja ollakse ikka veel arvamusel, et meie valime, mitte tööotsija ei vali. Vaadakem olukorraga tõtt – võitlus heade töötajate pärast on tõsine. 

Sihtotsing – väljakutse värbajale

Viimasel paaril aastal häid töötajaid ainult töökuulutust kasutades enam ei leia. Kui, siis vaid assistentide ametikohtadele. Ülejäänud positsioonid nõuavad värbajalt väga suurt tööd, et viia pakutav ametikoht nendeni, kes ise seda pole märganud või esialgu isegi ei kaalu sellele ametikohale asumist. Värbaja roll on mõista potentsiaalse kandidaadi ootusi uuele tööle ja kui antud pakkumine võiks talle sobiv olla, on vaja osata seda „müüa“.

Kõik algab juhist

Praegu on aeg, mil mõeldakse uutele koolitusplaanidele. Päris sageli tõdetakse, et mitte midagi uut koolitajatel pakkuda pole, kõik juba vana tuttav. Nii võib see vahel tõesti tunduda kogemustega juhtidele, kes end juhina juba kümneid aastaid on arendanud. Kui koolitusturg enam mitte millegagi ei üllata, on aeg rohkem endasse vaadata ja mõelda, millised on küsimused praegu minu kui inimese ees. 

Kuidas coaching edasi aitab liikuda?

Coaching on arengu nõustamine, kus coach aitab süstmeeseid küsimusi esitades coacheel endas suuremale selgusele jõuda ja läbimõeldud tegevusplaan teha. Sageli on inimeste eesmärgid ebamäärased ja need tulevad teiste tahtmistest. Kui sa teed midagi, mida ise väga ei taha, siis tõenäoliselt leiad palju põhjusi mitte tegemiseks. Eesmärk
peab sulle endale oluline ja väärtuslik olema. Coahing algab sellise eesmärgi sõnastamises, mida inimene ise soovib oma elus saavutada.

On sul midagi oodata?

Ootamine toidab uusi lootusi, annab elule värvi. Oodates anname endale võimaluse unistada. Nii on väga mõistlik oma puhkusesse plaanida toredaid emotsioone ja kohtumisi. Mida enam oled oma ellu ootamisväärset plaaninud, seda lihtsam on igapäevarutiiniga toime tulla.

Tippjuhi üksildus

Tõnu Lehtsaar: “Kui töötasin Tartu Ülikooli õppeprorektorina, tundsin end üksikumana kui kunagi varem. Arvasin, et see on eraasi, kuid märkasin, et teised tippjuhid puutuvad kokku sama probleemiga.”

Sisekonkursi võidud ja kaotused

Ettevõtted vajavad pidevalt uusi inimesi – kas siis seoses kasvu, struktuurimuudatuse või mõne töötaja lahkumisega. Esimene mõte peaks olema – kas meie ettevõtte mõni töötaja võiks sellele ametikohale sobiv olla? Ja siis tekib küsimus – kas teha kellelegi konkreetne pakkumine või korraldada sisekonkurss?

Kuidas videointervjuul õnnestuda?

Et personalikonkursid kiiremini ja ajasäästlikumalt toimuksid, oleme hakanud kasutama videointervjuud. Saadame kandidaatidele lingi 3-5 küsimusega, millele vastamine jäädvustatakse videolindile. Kuna see viis on enamuse jaoks uudne, siis jagan veidi selgitusi ja soovitusi.

Milleks meeskonnakoolitused?

Miks on meeskonnale vaja korraldada koolitusi, kus räägitakse koostööst, väärtustest, ootustest üksteisele? Kui meeskond ei võta aega töövälisteks kohtumisteks ja sügavamateks jutuajamisteks, muutuvad suhted pinnapealsemaks, ei märgata kolleegi kui ta abi või tuge vajab, igaüks hakkab justkui iseenda asja ajama. Kaob meeskonnana kokkukuuluvustunne.

Kuidas kujuneb arvamus teisest inimesest?

Me vaatame teisi inimesi läbi oma sisemise raamistiku, seda endale sageli teadvustamata. Tajume teist inimest terviklikult ja see on mõjutatud meie enda vajadustest, ootustest ja motiividest. Olen korduvalt kogenud, et kohtumistel annavad kliendid kandidaatidele hinnanguid, mille peale ma ise pole tulnud. Siin pole küsimus selles, kellel on õigus, vaid pigem – milline on hinnangu andja enda personaalne maailm.

Efektiivsem suhtlemine DiSCi abil – on see võimalik?

Kas olete tundnud, et mõne inimesega tekib väga hea klapp – te mõtlete ja käitute sarnaselt. Või kui mõtlete enda suhtlemisvajadusele – kas teile sobib üksi töötamine, oma asja ajamine või vajate just pidevat suhtlemist, inimestega lävimist ning koosolemist? Kuid mis siis paneb inimest ühel või teisel viisil käituma?

Tahan muutuda, aga hakkama ei saa

Kellel iseendale uusaastalubadused antud, kellel arenguvestlustel eesmärgid seatud. On aeg alustada muutuste käänulist teekonda. On vähe neid, kes pidevalt enda arengus edasi julgevad astuda. Ma ei mõtle siin karjääriredelit ülespoole. Pigem isiksuslikku kasvamist. See on kõige alus. Küll siis tulevad ka uued karjääriastmed.

Ajast tähtsamad on vaid inimesed, kellega seda koos veedame

Meid on ootamas suured väljakutsed – muutuvates oludes kohaneda, nutikad ja innovatiivsed olla ning alati klientide ootused täita.

Miks mõni firma aina uusi töötajaid otsib?

Küllap on nii mõnegi ettevõtte pidevad samale ametikohale kandideerima kutsuvad töökuulutused silma jäänud ja küsimusi tekitanud. Miks nad jälle samale ametikohale inimest otsivad? Mis seal viga on? Vahel on sellised ettevõtted oma otsingutega meieni jõudnud. Korduvad valed valikud on kulutanud hulga aega ja raha.

Usaldus meie elus

Millega saavutan mina ja igaüks teist oma kolleegide usalduse? Töötajates peab olema sügav usk oma juhti, kolleegidesse ja ettevõttesse – siis on nad valmis tegema tööd suure pühendumisega. Selle aluseks on juhi väärtused, mis väljenduvad igapäevases elus. Selles, kuidas juht oma kolleegidega suhtleb, probleeme lahendab, juhtimisotsuseid teeb.

Sinu mõte minu peas

Inimese üle otsustades kuula millest ja kuidas ta räägib, uuri tema sõnade tähendusi ja küsi juurde erinevaid näiteid. Püüa järelduste tegemisel lähtuda temast, mitte enda mõtetest, hirmudest või eelhoiakutest.

Kuidas arenguvestlustest meeskondlik eesmärk teha?

Arenguvestlustele pühendatud aeg on hea investeering vaid siis, kui sellest tulenev teadlikkus iseendast ja oma potentsiaalist jõustab meeskonda ja annab ettevõtte arengule uut hoogu.

Kuidas uut töötajat meeskonda tuua?

Just töösuhte algul on vaja uuele inimesele selgitada – kuidas mina juhina soovin, et sa töösse, kolleegidesse, klientidesse suhtud. Milline on hästi tehtud töö, millist pühendumist ma ootan ja kuidas käitume siis, kui asjad ei laabu. Kas eksimine on lubatud, kuidas see kogemuseks muuta. Selle jutuajamisega loob juht uuele töötajale arusaama oma juhtimispõhimõtetest ning seeläbi võimaluse koheselt valida sellesse meeskonda sobituv käitumisviis.

Kas ja millal värbamisel teste kasutada?

Tavapäraselt tehakse kandideerijate hulgas valik esmamulje ja pädevuse järgi. Esmamuljet ei kirjutanud ma kogemata esimeseks. Kohtudes kandideerijaga tekib esimese minuti jooksul arusaam – kas ta on meie inimene või mitte. See mulje on niivõrd tugev, et sageli varjutab kogu ülejäänud jutu sisu. Sisetunnet tuleb arvestada, kuid vaid sellest ei piisa.

Kui palju ausust on töö otsimisel vajalik?

Küllap kaalub nii mõnigi enne tööintervjuud, kas sellest rääkida või mitte… Enamasti saame sellest siiski aru – väljendugu see siis pikas vaikimises või segases keerutamises. Vahel aga ei tekigi kahtlust kandideerija aususes, jutt on sorav ja igati usutav. Mõistame, kui inimene tahab tööle saada, siis on tõepoolest mõistlik ehk ka mõned seigad enda teada jätta. Kindlasti on aga asju, mille rääkimata jätmine tuleb päris kindlasti välja ja see toob kasu asemel kahju. Paraku käivad meie teod alati kaasas, Eesti on liialt väike, et need lõpuni saladuseks jäävad.

Püha meeskonda luues

Phil Jackson on legendaarne korvpallitreener, kes juhtis peatreenerina Chicago Bullsi kuus ja Los Angeles Lakersi viis korda NBA meistriks. Tema korvpallifilosoofia on meeskonnatöö käsiraamat. Ta suutis olla geniaalse korvpalluri Michael Jordani jaoks treener, kes õpetas tal, staarkorvpalluril, jagama oma avalikku tähelepanu mängukaaslastega, et meeskond kasvaks ja õitseks. Treener õpetas talle, et rühmareeglid on olulisemad kui üksikisiku kuulsus.

Delegeerimise kunst

Juhi tugevust hinnatakse sageli selle järgi, kui hästi oskab ta inimesed ühise eesmärgi nimel tööle panna. Delegeerimise oskus on hädavajalik kõikidele, kes oma töös saavad kasutada assistendi või teiste spetsialistide abi.

Puhkuselt tagasi, kuidas edasi?

Kui kuulud nende hulka, kel õnnestus sel suvel võtta aega puhkuseks, on tööle tulles hea korraks mõelda – kuhu soovid ise jõuda, mida soovid oma meeskonna või ettevõttega saavutada. Eesmärkide seadmine ning nende saavutamiseks
läbimõeldud realistliku tegevusplaani loomine on oluline eeldus pidevaks arenguks. Just puhkuselt tulles on uut indu ja tahtmist teha. Minu jaoks algab uus tööaasta ikka peale puhkust, mitte aasta vahetumisel.

Kes on sinu elu peremees?

On sulle keegi öelnud: „ nii tahaksin kohtuda, aga aega pole“, või :„ peaksin rohkem perega olema, aga aega pole, töö neelab kogu päeva ja tüki õhtust“ … ? Tegelikkuses pole meil elus mitte midagi muud kasutada kui aeg. Nii nagu kasutad aega, sellist elu ka elad. Tohutu pühendumine ühele valdkonnale toob edu selles, millesse aega paned. Ning tekivad probleemid mõnes teises, kuhu aega napib.

Prioriteedid paika!

Kirjutan erilises meeleolus – on veel mõned päevad ja algab puhkus. Lõpetasin äsja Remarque „Taeval ei ole soosikuid“ lugemise – mõtted elu väärtustamisest ja arusaamast, mitte midagi pole iseenesest mõistetavat. Ainus tee õnnelikkusele avaneb läbi iga inimese suutlikkuse valitseda iseenda üle.
Paljud meist sõidavad justkui võidusõitu, tajumata algust või lõppu. Kui tihti küsime – miks ma seda teen, mis on eesmärk?

Kas introvert või ekstravert?

Isiksus mõjutab meie elutee igat sammu. Üks olulisemaid selles on, kus sa paikned introvertsuse-ekstravertsuse skaalal. Ka meie oma büroos kasutame kandidaatide hindamisel isiksuse testi ja pöörame tähelepanu sellele, kas inimene on rohkem ekstravert või introvert. Kuid see pole sugugi ainuke ja määrav isiksuse omadus, mis töötaja palkamisel oluline on. Meie silmis on see ikkagi kombinatsioon tema sihikindlusest, avatusest, motivatsioonist, võimekusest.

Mida rohkem ma tean, seda vähem ma tean

Pärnu Juhtimiskonverentsil oli sel aastal intrigeeriv nimi „Juht kui õpetaja“. Juhid rääkisid õpetajatest ja õpetamisest, õppimisest ja juhiks küpsemisest. Minu seekordne lugu on inspireeritud erinevate esinejate ütlustest. Kuna sõna-sõnalt neid kirja ei saanud, siis esitan need pigem mõtete
kollaažina.

Closing värbamisel

Müügis räägitakse closingust, kus toodet on juba tutvustatud, kliendi vajadused on selgitatud, tingimustes kokku lepitud ja on vaja müük lõpuni viia, käed lüüa. Miks on sellest väga oluline eduka värbamise puhul rääkida?

Noore juhi teekond algab iseenda mõistmisest

Intervjueerides kogenud juhte kuulen ma sageli, kuivõrd raske oli juhina alustada. Kui spetsialistist saab juht, siis peab ta kõrvale jätma oma head tehnilised oskused ja mõistma, et nüüd saavutab ta tulemusi teisi juhtides ja suunates. See on algajate üks peamisi komistuskive – nad tahavad ikka
kõikides detailides kaasa rääkida.

Outplacement individuaalprogrammi ülesehitus

Emotsionaalne toimetulek, karjääri määratlemine, finantsalane nõustamine, oskuste ja võimete väljaselgitamine, ettevalmistus/tugi aktiivseks tööotsinguks.

Outplacement – soliidne lahkumine

Suuremad ettevõtted on juba aastaid pakkunud töötajatele, keda koondatakse, omapoolset tuge. Meie suurimad selle alased tööd jäävad majanduslanguse algusaastatesse. Vaatamata raskele ajale mõeldi nende peale, kes olid sunnitud tööst ilma jääma. Kuid ettevõtetes toimuvad pidevad struktuurimuudatused, mõned ametikohad kaovad, seoses uute tehnoloogiatega ei vajata enam nii palju töötajaid. Nii on töötajate koondamise oskus sama oluline kui nende värbamise oskus.

Uusi töötajaid on järjest raskem leida – mis on juhtunud?

Me ei ole kunagi varem kuulnud klientidelt nii palju kurtmist ega kogenud ise nii tõsist probleemi – häid töötajaid on väga raske leida. Meilt tellitakse üha enam sihtotsingut, sest kuulutused ei ole andnud mitte mingeid tulemusi. Meie ise oleme juba ammu loobunud võimalusest vaid kuulutuse abil töötajat leida – nii lihtne see pole!

Kas uus juht suudab muudatusi ellu viia?

Värbajatena oleme sageli ülesande ees: ettevõte vajab uut juhti, kes ettevõttele uue hingamise annaks ja jõulisemalt turgu haaraks. Omanikud ootavad kiiret tulemust, sest konkurents on karm. Antud lugu inspireeris kirjutama hiljutine kokkupuude ettevõttega, kus aasta jooksul on juhte mitmel korral vahetatud, kuid asjad ei edene. Mida peaks tegema järgmine juht, et mitte korrata eelkäijate vigu?

Personali valik konveiermeetodil

Kui tööandja peab tegema valiku paljude kandidaatide hulgast, on tal mõned head ja mõned kehvad valikud. Personalivaliku protsess peaks igas ettevõttes läbimõeldud olema – vaid nii on võimalik leida endale parimaid.
Kõige parem on, kui tööandja saab rahulikult kõikide huvipakkuvate kandideerijatega töövestluse läbi viia ja siis juba mõne kõige sobivama kandidaadiga veel põhjalikumalt tutvuda, ehk ka kolleegid juurde kutsuda. Halb on seejuures see, et enamasti oli uut töötajat eile vaja. Tuleb olla efektiivne ja valik kiiresti ära teha.

Kas on õige aeg töökohta vahetada?

Töökoha vahetamine on karjääri loomulik osa. Me ei asu enam töökohale mõttega töötada seal kuni pensionipõlveni. Või kui just pension mõne aasta kaugusel pole. Vahel siiski tundub, et otsust uus töö leida piisava põhjalikkusega ei kaaluta ja vahel on näha nn. shoppamist – vaatan, millise pakkumise saan, veidi proovin, kui ei sobi, vaatan edasi.

Meie mõttetud võitlused

Tean üht ettevõtet, kus puuduvad juhid. Vähemalt rääkisid nad sellest mõtteviisist 1,5 aastat tagasi. Kuid ülejäänud ettevõtetes on ikka ametis nii juhid kui alluvad. Mul tekib sageli küsimus – kuidas saavutada selline koostöövorm, et juhtide ja alluvate vahel puuduks „rindejoon“. Liiga sageli kuulen nii tööintervjuudel kui coachingus, kuidas küll üks pole rahul ühega ega teine teisega. Ühise eesmärgi nimel töötavatel inimestel puudub tegelikult justkui üks eesmärk. Pigem pingutatakse, et teineteisele koht kätte näidata.

Läbipõlemine kutsehaiguseks

On harv juhus, kui personaliotsingut ette valmistades ei kuuleks ma – see inimene peab olema suure stressitaluvusega. Tundub, et on lausa au ja uhkuse asi, kui rööprähklemine, pikad tööpäevad ja peale pressivad tähtajad on töö igapäev. Me ei ole inimestena loodud elama pideva emotsionaalse ja vaimse surve tingimustes ilma, et meie psüühika sellest märku annaks. Kuid töö nõuab, peame ju suutma ja nii me jätamegi varajased märgid märkamata ja sunnime end ikka tagant. Kuni murdume. Kas selle eest, et hinnatud töötaja ei suuda ka peale ühe aastast töölt eemalolekut enam tööle naasta, vastutab tööandja või töötaja?

Miks on rahast ebamugav rääkida?

Tööandja ja töövõtja vahel käib kassi-hiire mäng. Tööandja seisukoht: ma tahan sind palgata, aga ma ei ütle (ei avalda kuulutuses ega ka kohtumisel) millise palgaga. Pane oma palgasoov kirja – vaatan, kas see meie palgasüsteemiga sobib. Töötaja – ma otsin uut tööd ja mul on oma elustandard, milles ma alla ei lähe. Kuid tööandjale igaks juhuks ei ütle – äkki hirmutan ära või küsin liiga vähe. Otsusta siis ära – kas võtad iga pakkumise vastu või jääd oma palgasoovi juurde kindlaks!

Mina kaitsemehhanismid – tasub teada

On ju tuttav olukord – keegi survestab sind teatud viisil käituma. Sa saad aru, et see, mida sinult oodatakse, on kõik väga õige ja mõistlik, kuid on sisemine tõrge teise tahtmise järgi teha? Mida tugevam on väline surve, seda suurem on sisemine tõrge – nagu füüsikas!

Kas unistuste töö on olemas?

Küllap tunnevad paljud peale puhkust, et raske on töösse sisse elada. See tekitab vahel ka küsimuse – kas ma teen õiget tööd? Seda on väga tervislik endalt küsida, sest töö  täidab suure osa meie ärkveloleku ajast. On patt teha enamuse aja seda, mis tegelikult ei sobi või ei meeldi. Kuid kas on olemas töö, kus kõik on täiel määral meelepärane?

Et erinevus tõepoolest rikastaks

Personaliotsingus on oluline teadvustada, mille poolest inimesed erinevad. Mis määrab edu selles ametis, selles meeskonnas ja selles organisatsioonis. Sest erinevad tööd saavad hästi tehtud erinevate inimeste poolt.

Töö otsimine paneb enesehinnangu proovile

Enesehinnang on nagu isiksuse selgroog – kui see murdub, laguneb kõik koost. Seepärast hoia positiivset minapilti, oska endas väärtustada seda, mida ise oluliseks pead ning otsi tööd, mis vastab sinu oskustele ja võimetele.

Kas peame konflikte vältima?

Me võiksime osata konflikte vältida olema sedavõrd targad, et kuulame teineteist eriti siis, kui meie arvamused on erinevad. Kuulame, et mõista – miks ta nii arvab. Äkki on selles oma iva ja me koos arutades leiame parima lahenduse?

Kuidas siis talente hoida?

Sellise küsimusega pöördus minu poole mitu juhti, kui olin avaldanud oma eelmise kirjutise sellest, et juhid ei oska oma andekaid tegijaid hoida. Kõige tähtsam – inimesi ei seo meeskonnaga ega motiveeri samad asjad! Kahjuks ei ole nii, et kõigile ühte moodi ja õnn ongi õuel.

Otsime talente – kas ka oskame neid hoida?

Soovides palgata oma meeskonda oma ala tipptegijaid, pead juhina oskama neid väärtustada ja võtma vastutuse ka selle eest, et see inimene läbi ei põleks.

Kas ülekaal mõjutab tööle saamist?

Sellise küsimusega pöördus minu poole Tiina Lang ajakirjast “Mari”. Kuna artiklit meile ei saadeta, postitan oma kommentaari

Kas, kuna ja kuidas väärtustest rääkida?

Kui küsida inimeste väärtuste kohta, siis tavaliselt ollakse vastamisel kimbatuses. Kui küsida ettevõtte väärtuste kohta, siis reeglina peetakse neid kusagil kõrgemal positsioonil välja mõeldud loosungiteks, millel igapäevaeluga palju ühist ei ole.